Euronext ESMA alla, Deutsche Börse Saksa järelevalvele

ELi rahandusministrid leppisid 9. oktoobril kokku, et suurimad piiriülesed börsid, arvelduskojad ja väärtpaberiarveldussüsteemid lähevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA, ELi Pariisis asuva finantsturgude järelevalveasutuse) vahetu järelevalve alla (Nõukogu). Kokkulepitud kriteeriumid kehtiksid kõigile ettevõtetele ühtemoodi. Ajakirjanduse andmetel läheks Euronext ESMA järelevalve alla, Deutsche Börse kauplemiskohad alluksid aga Saksamaa järelevalveasutustele. Berliin seadis sellise lahenduse oma toetuse tingimuseks (Reuters). Kokkulepe pole veel seadus.

Praegu alluvad need ettevõtted peamiselt riiklikele järelevalveasutustele. Mitmes riigis tegutsev kontsern peab seetõttu suhtlema mitme asutusega, kes kõik jõustavad samu ELi reegleid. Kokkuleppe eesmärk on anda suurimate piiriüleste kontsernide järelevalve ühe Euroopa asutuse kätte.

Kus piir tõmmatakse

Iirimaa eesistumine, mille ajal juhib Iirimaa pool aastat ministrite kohtumisi, saatis 5. oktoobril liikmesriikidele eelnõu. Selle järgi kvalifitseeruks kauplemiskoht, kui kontserni kaudu toimuks vähemalt 5% asjaomasest ELi kauplemismahust ja kontsern haldaks kauplemiskohti vähemalt kahes liikmesriigis (eesistujariigi dokument). Lihtsamalt öeldes peab kontsernil olema arvestatav osa Euroopa kauplemisest ja tegevus rohkem kui ühes riigis. Suuremate kauplemiskohtade jaoks oli eelnõus ka teine võimalus: suurem osa nende tegevusest pidi olema piiriülene. Peamiselt koduturgu teenindav börs seda tingimust ei täida.

Euronext haldab kauplemiskohti Pariisis, Amsterdamis ja Milanos, seega tegutseb ta selgelt vähemalt kahes riigis. Mitmes riigis tegutsemine üksi ei tõenda, et kontserni osa ületab 5% piiri. Need künnised pärinevad ministrite kokkuleppele eelnenud eelnõust. Les Echos käsitleb Euronexti ESMA järelevalve alla minekut ootuse, mitte kindla otsusena (Les Echos). Nii tulebki seda mõista, kuni lõplikud kriteeriumid avaldatakse.

Kohtumist juhatanud Iirimaa rahandusminister Simon Harris lükkas tagasi väited, nagu oleks tehtud erandeid konkreetsetele ettevõtetele. Tema sõnul määrab kokkulepe kindlaks kriteeriumid, ajakava ja üleminekuperioodid (RTÉ). Belgia esindaja Jan Jambon jäi ainsana erapooletuks (Agence Europe). Tema sõnul jääksid võrreldavad kauplemiskohad, sealhulgas Deutsche Börse omad, eri režiimide alla. See hoiaks turud killustatuna ja moonutaks konkurentsi.

Kes võidab ja kui palju

Euronext oli taotlenud ELis ühtset järelevalvet. Eeldatava lahenduse korral alluks tema piiriülene äritegevus ühele peamisele järelevalveasutusele. Euroopa Komisjoni hinnangul säästaksid piiriülesed börsikontsernid järelevalvekuludelt 0,5–5 miljonit eurot aastas (Euroopa Komisjoni mõjuhinnang). See on prognoos ettevõtjate enda kulude kohta. Kokkulepe ei kohusta säästu edasi andma börsile tulevatele ettevõtetele ega aktsiaid ostvatele säästjatele, nii et börsioperaator võib selle endale jätta.

Ministrid piirasid ka arvelduskodade viimist ESMA järelevalve alla. Arvelduskoda seisab ostja ja müüja vahel, et tehing saaks lõpule ka siis, kui üks pool ei täida oma kohustusi. Reutersi andmetel vähenes nende arvelduskodade arv, mis eeldatavasti ESMA järelevalve alla lähevad, üheksalt kuueni (Reuters).

Mis saab edasi

Ministrid leppisid kokku üksnes poliitilises raamistikus. Euroopa Liidu Nõukogu peab veel vastu võtma ametliku seisukoha. Seejärel kujundab Euroopa Parlament oma seisukoha ning kaks institutsiooni peavad lõpliku seaduse üle läbirääkimisi (Nõukogu). Järelevalve üleandmine algaks alles pärast seaduse vastuvõtmist ja toimuks järk-järgult. Eelnõu järgi võiks kauplemiskohtade ja arvelduskodade viimine ESMA järelevalve alla võtta kuni kolm aastat, millele saaks lisanduda veel 12 kuud. Riiklikele asutustele jääks turukuritarvituste järelevalve ehk siseteabe alusel kauplemise ja hinnamanipulatsiooni jälgimine (eesistujariigi dokument).

Eelnõu järgi määrab piiri see, kui ulatuslikult kontsern tegutseb üle riigipiiride. Mitmes riigis tegutsev kontsern asendaks mitu riiklikku järelevalvajat ühe Euroopa asutusega. Ajakirjanduse andmetel jääksid Deutsche Börse suured Saksamaa kauplemiskohad sellest piirist välja ja alluksid edasi riiklikule järelevalvele. Lõplikke kriteeriume pole veel paika pandud ning pole näidatud, et sääst jõuaks investoriteni.