Euroopa panustab 2,4 miljardit katsetamata tehasesse

Aerospacelabi Marcinelle’i megatehas Valloonias Charlerois oli augusti keskpaigas alles ehitusjärgus ning tootmine peaks algama 2027. aastal (Kölnische Rundschau). Ettevõte teatas 10. septembril, et sai 2,4 miljardi euro suuruse lepingu: tal tuleb ehitada 264 Maa-lähedase orbiidi satelliiti EL-i suveräänse satelliidivõrgu IRIS² jaoks, mis hakkab pakkuma valitsustele krüpteeritud sidet (Aerospacelab, Reuters). See moodustab ligikaudu 80% võrgu madala orbiidi kihist ja kolmveerandi kogu satelliidipargist (European Commission, Aerospacelab). Seega jääb suurem osa IRIS² tootmisest idufirma kanda, mille uus tehas pole veel näidanud, et suudab kavandatud mahus satelliite valmistada.

Mida tehas peab tõestama

Aerospacelabi väitel suudab Charleroi tehas pärast käivitamist toota kuni 500 satelliiti aastas (Kölnische Rundschau). Ettevõte pole avaldanud tõendeid selle kohta, et tehas oleks läbinud vastuvõtukatsed, saanud kvaliteedisertifikaadid või jõudnud mõne seeriatootmise vahe-eesmärgini (Aerospacelab).

Tootmisahel tekitab veel ühe sõltuvuse. Aerospacelab valmistab satelliidiplatvormi ehk konstruktsiooni, kuhu kuuluvad elektrivarustus, tõukejõusüsteem ja arvutid. Thales Alenia Space tarnib eraldi, ligikaudu 500 miljoni euro suuruse lepingu alusel turvalise side kasuliku lasti (Thales Alenia Space). Aerospacelab ühendab platvormi ja lasti ning annab valmis satelliidi Eutelsatile üle (European Spaceflight). Kui Thalesi seadmed ei läbi nõutud katseid või hilinevad, seisavad Aerospacelabi koosteliinid ka siis, kui satelliidiplatvormid valmivad õigel ajal.

Ühes varasemas Saksa väljaande loos kirjeldati tellimust kui „kuni 264“ satelliiti väärtusega „vähemalt 1,8 miljardit eurot“. Erinevus nüüd avaldatud arvudest näitab, kui vähe on allkirjastatud lepingu tegelikest tingimustest teada (Kölnische Rundschau).

Kes valis Aerospacelabi ja kes saab sekkuda

Euroopa Komisjon ei ostnud satelliite otse. Komisjon andis 12-aastase kontsessiooni SpaceRISE’ile, mille moodustavad satelliidioperaatorid Eutelsat, SES ja Hispasat (European Commission). Eutelsat juhib selles süsteemis madala orbiidi osa ning valis Aerospacelabi menetluses, kus võimalike pakkujatega peeti enne lõplike pakkumuste esitamist läbirääkimisi. SpaceRISE jäi ainsaks konsortsiumiks pärast Airbusi ja Thalesi lahkumist pakkumuse põhikoosseisust, mistõttu vähenes konkurentsisurve lepingutingimustele (Journal of European Public Policy, European Commission).

Võrdluseks ehitab Airbus Toulouse’i tootmisliinil vähemalt 66 esimese partii satelliiti, mis peavad valmima 2029. aastal (Airbus). Saksamaa OHB teatel sai ettevõte ligi miljardi euro suuruse lepingu 18 keskmise orbiidi satelliidiplatvormi valmistamiseks (OHB). Aerospacelabi tellimus on mõlemast märksa suurem.

Avalikust teabest ei selgu, kes saab sekkuda, kui madala orbiidi osa graafikust maha jääb. Teadmata on seegi, kas Eutelsat võib partiisid vähendada, trahve määrata või tarnijaga lepingu lõpetada. Sama ebaselged on Euroopa Komisjoni õigused kontsessiooni üle järelevalvet teha. Kontsessiooni algne maksumus oli 10,6 miljardit eurot: EL-i eelarvest tuli 6 miljardit, arendust koos haldavalt Euroopa Kosmoseagentuurilt ESA 550 miljonit ja eraoperaatoritelt üle 4 miljardi euro (ESA). Pärast satelliitide koguarvu suurendamist 2026. aasta augustis 348-ni hindas üks erialaväljaanne programmi maksumuseks ligi 15,6 miljardit eurot, kuid komisjon pole seda arvu kinnitanud (Advanced Television). Lepingust ei nähtu, kas tarnete hilinemise kulud jäävad operaatorite, tarnijate või EL-i eelarve kanda.

Ajakava

EL-i kosmoseprogramme haldava EUSPA andmetel algavad esimesed stardid 2029. aastal ning Aerospacelabi satelliite hakatakse orbiidile viima 2030. aastast (EUSPA). Euroopa Komisjoni tegevuskavas on starditeenuste hankimine endiselt tulevase sammuna ja teenuseosutajat pole nimetatud (European Commission).

Leping annab Aerospacelabile reaalse vastutuse suurema osa satelliitide tootmise eest, kuid ettevõtte tarnevõime pole veel tõestatud. Aerospacelab peab näitama, et tehas on nõuetekohaselt käivitatud ja suudab tootmismahtu hoida. Eutelsat peab avalikustama vastuvõtutingimused ning Euroopa Komisjon selgitama, kes tasub graafikust mahajäämise kulud. Praegu avaliku teabe põhjal pole sellele küsimusele vastust.