Euroopa jõudis Ukraina-kõnelustele hilja

USA saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner lendasid laupäeval Moskvast Kiievisse. See oli esimene kord, kui Ameerika vahendajad liikusid selles läbirääkimisraamis otse kahe pealinna vahel. Kiievis kohtusid nad Volodõmõr Zelenskõiga kolmes voorus; viimases voorus osalesid ka Briti, Prantsuse ja Saksa julgeolekunõunikud (AP). Pärast enam kui kolm tundi kestnud kohtumist Vladimir Putiniga ei toonud saadikud Kiievisse avalikustatud rahuplaani, relvarahu ega kokkulepitud raamistikku (Republic/Reuters). Liikus protsess, mitte sisu.

Esmalt Moskva, siis teised

Kõnelused näitasid kolme kanalit. Esimene kulgeb Washingtoni ja Moskva vahel. Witkoff ja Kushner kuulasid ära Putini positsiooni, mida Kremli abi Juri Ušakov nimetas „kasulikuks”, lisades samal ajal, et Venemaa võidab lahinguväljal (Republic/Reuters). Teine kanal on Washingtoni ja Kiievi vahel. Zelenskõi tõstatas territooriumi, Patrioti õhutõrjesüsteemide, julgeolekutagatiste ja talvise toetuse küsimused (Kyiv Independent).

Euroopa jõudis laua taha alles kolmandas etapis. E3 ehk Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa julgeolekunõunikud osalesid Zelenskõiga peetud viimases voorus. Pooled leppisid kokku, et kohtutakse uuesti, kuid kohtumispaika ei määratud (BR24, Il Fatto Quotidiano).

Järjekord on tähtis. Washington kuulas esmalt Moskvat ja katsetas seejärel Kiievis, mida sealt kaasa võtta oli. Soome analüütik Henri Vanhanen kirjeldas seda otse: USA uurib, mida Venemaa pakub, ja kontrollib siis, kas Ukraina suudab sellega elada (Verkkouutiset). Euroopa sisenes kõnelustesse siis, kui päevakord oli juba kujunenud.

Donetsk on põhiline tõke

Kõige raskem vaidlus käib territooriumi üle. Venemaa ei nõua ainult alasid, mida ta praegu kontrollib, vaid nelja annekteerituks kuulutatud oblasti täit ulatust, sealhulgas piirkondi, mida Ukraina endiselt kaitseb (Seznam Zprávy). Kremlile lähedane allikas ütles Reutersile, et rindejoone põhjal ei ole kokkuleppel „mingit võimalust” enne, kui Putin on hõivanud ülejäänud Donetski oblasti. Moskvas arvatakse, et see võib juhtuda aasta lõpuks (AP).

Zelenskõi tunnistas, et küsimus „püsib päevakorral”, kuid ütles, et seda saab lahendada ainult presidentide tasandil. Selline sõnastus hoiab ukse lahti, kuid ei anna Venemaale sisulist järeleandmist.

Euroopal on mõju, mida ta ei saa veel kasutada

Euroopa valitsused ei saa Ukraina territooriumi ära anda ega rahu üksi tagada. Küll aga kontrollivad nad vahendeid, milleta ükski kokkulepe ei püsi. Ligikaudu 210 mld € Venemaa keskpanga külmutatud varasid asub Belgias tegutsevas väärtpaberiarvelduskojas Euroclearis. See annab Euroopale hoiuõiguse raha üle, mida Venemaa tahab tagasi saada (Euronews). EL-i sanktsioonid hõlmavad tuhandeid Venemaa isikuid ja ettevõtteid ning nende tühistamiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut. Euroopa Komisjon kiitis heaks 6,1 mld € Ukraina õhu- ja raketikaitsehangeteks (EEAS). Saksamaa eraldas riikliku arengupanga kaudu 250 mln € kiireteks energiaparandusteks (MDR).

Igal hooval on oma pidur. Belgia ei nõustu külmutatud varade põhiosa kasutamisega ilma EL-i ühise riskijagamiseta. Välisminister Maxime Prévot hoiatas, et konfiskeerimist meenutavad sammud kannavad „väga märkimisväärseid riske” (Le Soir). Rootsi, Holland, Hispaania ja Poola vastasid ühiskirjaga, milles palusid komisjonil jagada vastutus kõigi liikmesriikide vahel (Dutch government).

Relvastuse puhul kutsus EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas riike üles saatma Ukrainale peagi aeguvad Patrioti tõrjeraketid, kuid valitsused ei soovinud oma varudest rakette vabastada (ABC). Raha ja võimekus on olemas. Poliitilist valmisolekut kasutada neid läbirääkimisjõuna veel ei ole.

Zelenskõi selgeim sõnum Kiievi kõnelustel ei puudutanud rahulepet, vaid talve üleelamist. Ta küsis paketti, mis hõlmaks õhutõrjet, energiataristu kaitset ja võimalikke USA veeldatud maagaasi tarneid (Kyiv Independent). See näitab ajasurvet: talv liigub diplomaatiast kiiremini ning Ukraina vajab siduvaid otsuseid enne, kui rahuraamistik kuju võtab.

Süstikdiplomaatia tõi Kiievi ja E3 kõneluste sisse, mitte enam ukse taha. Kuid ligipääs ei tähenda kontrolli. Euroopa raha, külmutatud varad ja relvalaod annavad talle võimalikus kokkuleppes tegeliku kaalu. Järgmine voor näitab, kas sellest kaalust saab mõju läbirääkimiste sisule või jäävad Euroopa juhid Ameerika protsessi nõustajateks, kellelt oodatakse arvet, kuid mitte otsust.