Euroopa elektrivõrk vajab 100 miljardit aastas

Kreeka rahandusminister ja euroala rahandusministreid koondava eurorühma president Kyriakos Pierrakakis hoiatas eelmisel nädalal, et uus surve energiahindadele ja inflatsioonile on „suurim vahetu risk Euroopa majandusele“ (Capital.gr). Ta kutsus üles looma ühist EL-i energiastrateegiat, ehitama rohkem ühendusi ja kiirendama taastuvenergia kasutuselevõttu. Probleemi tuum on aga sügavam: EL nõuab taastuvenergia tootmist, kuid käsitleb selle elektri liigutamiseks vajalikku võrku liikmesriikide valikuna.

Siduvad eesmärgid, vabatahtlik võrguehitus

EL-i õigus nõuab, et liikmesriigid kataksid 2030. aastaks vähemalt 42,5% energiatarbimisest taastuvenergiaga (Euroopa Komisjon). See eesmärk on õiguslikult siduv: täitmata jätmisel riskivad valitsused rikkumismenetlusega. Elektrivõrgu investeeringute kohta samaväärset kohustust ei ole. Euroopa Parlamendi uuringuteenistus märgib, et EL-is puudub „keskne EL-i tasandi kohustus võrgutaristusse investeerida“ (EPRS). Iga liikmesriik otsustab ise, kui palju ta oma võrku panustab.

Tulemus on üle-euroopaline pudelikael. Saksamaa, Holland, Soome ja Tšehhi jõuavad samal ajal füüsilise võrgumahu piirini ega saa uusi päikese-, tuule- või akuparke võrku ühendada (Clean Energy Wire). 40% EL-i jaotusvõrkudest on üle 40 aasta vanad (Euroopa Komisjon). Euroopa vajab 2030. aastani võrkudesse 65–100 mld € aastas, nii kohalike jaotusvõrkude kui ka piiriüleste ülekandeliinide jaoks (IEEFA). EL-i peamine piiriülese taristu rahastusvahend, Euroopa ühendamise rahastu, annab energiaühendustele alla 830 mln € aastas (CINEA). See katab vähem kui 1% vajadusest. Euroopa Kontrollikoda lisab, et EL ei suuda isegi usaldusväärselt jälgida, kui palju liikmesriigid tegelikult võrkudesse investeerivad (ECA).

3 mld € proovikivi

Projekt, mida Pierrakakis nimetab kõigile kasulikuks, näitab rahastusprobleemi konkreetselt. Great Sea Interconnector ehk GSI on 1000-megavatine merekaabel, mis peaks ühendama Kreeta ja Küprose umbes 900 kilomeetri pikkuse liiniga. 2022. aastal hinnati projekti maksumuseks 1,57 mld €. Praegu on hind ligikaudu 3 mld €, mis tähendab 90% kallinemist (Columbia Emerging Markets Review).

Küprose jaoks lahendaks kaabel geograafilise lõksu. Küpros on ainus EL-i liikmesriik, millel puudub ühendus mandri-Euroopa elektrivõrguga; kogu elekter toodetakse kohapeal imporditud kütusest. Äritarbijate elektrihind jõudis 2025. aasta lõpus 24,29 euroni 100 kWh kohta, mis oli EL-is teisel kohal. EL-i keskmine oli 18,37 € (Philenews). EL-i energeetikavoliniku sõnul vähendaks GSI neid hindu „põhimõtteliselt“ (Politis).

Rahastus ei ole siiski koos. EL on lubanud Euroopa ühendamise rahastust 657 mln € (Euronews). Euroopa Investeerimispank kaalub võimalikku 1 mld € laenu, mille analüüsi tulemusi oodatakse 2026. aasta lõpuks. Ligikaudu 63% ülejäänud kuludest jõuaks Küprose tarbijateni elektriarvete kaudu (Columbia Emerging Markets Review). Kaablitootja Nexans on andnud mõista, et tarnet ei tule enne 2029. aasta lõppu.

Lahendus on endiselt ettepanek

Euroopa Komisjon esitas 2025. aasta detsembris Euroopa elektrivõrkude paketi, mis kehtestaks siduvad võrku ühendamise tähtajad ja nõuaks põhivõrguettevõtjatelt, et nad suunaksid 25% ülekoormustulust uutesse projektidesse. Ülekoormustulu tekib siis, kui piiriülesed elektriliinid on täis ja turuosalised maksavad piiratud ülekandevõimsuse eest (Florence School of Regulation). Järgmises EL-i eelarveraamistikus aastateks 2028–2034 on ette nähtud suurendada energiataristu rahastust umbes 30 mld euroni, viis korda senisest rohkem (GLOBSEC).

EL ei ole kumbagi meedet vastu võtnud. Energiaseaduste läbimine nõukogus ja parlamendis võtab tavaliselt kaks kuni neli aastat. Kulud, mille eest Pierrakakis hoiatab, on samal ajal tema enda riigis juba näha: pärast Lähis-Ida kriisi tõusid maagaasihinnad Ateenas 21,3%, lükates Kreeka inflatsiooni 3,7% lähedale (Euronews, Ot.gr). Inflatsioon sööb ära nominaalse palgakasvu ehk palganumbri suurenemise enne hinnatõusu arvesse võtmist. Kreekas, kus palkade osa SKP-st on EL-i madalamaid, lükkab ka mõõdukas energiahindadest lähtuv inflatsioon majapidamised tagasi. Taastuvenergia eesmärgid kehtivad juba praegu. Neile vastavad võrgureeglid on Brüsselis endiselt ettepanek.