Oreshnik jätab Euroopa kaitseta

Venemaa tulistas 24. mail Kiievi pihta tuumalõhkepead kandma võimelise keskmaaraketi Oreshnik. See oli sõja seni suurima õhurünnaku keskne relv: ühe ööga lasti Ukraina suunas umbes 600 drooni ja 90 raketti. Hukkus vähemalt neli inimest, üle 100 sai haavata. Sihtmärkide seas olid Ukraina välisministeerium, Saksa ARD stuudio ja Albaania suursaadiku residents (Kyiv Independent, Deutschlandfunk). Ukrainas ega mujal Euroopas ei ole praegu õhutõrjesüsteemi, mis suudaks sellist relva usaldusväärselt peatada.

Poola operatiivväejuhatus tõstis NATO ennetava kaitsemeetmena hävitajad õhku enam kui kolmeks tunniks, sest raketi trajektoor liikus Poola idapiiri suunas (Euronews PL). See oli sõjaline reageering NATO territooriumil, mitte diplomaatiline protest. Põhjus oli relv, mille kiirus ületab maapealsete tõrjerakettide praktilise püüdmisvõime.

Miks Euroopa arsenal seda ei peata

Oreshnik on IRBM ehk keskmaa ballistiline rakett. Selle relvaklassi lennuulatus on 3000–5500 kilomeetrit ja see on mõeldud ka tuumalõhkepeade kandmiseks. Oreshniku lõhkepead sisenevad atmosfääri umbes Mach 10 kiirusel ning jagunevad mitmeks iseseisvalt sihitavaks alammoonaks. Sellisel kiirusel tekib lõhkepea ümber ioniseeritud plasma, mis häirib tõrjerakette juhtivaid tulejuhtimisradareid (ifrankivchanyn.com).

Saksamaa üheksa IRIS-T süsteemi sobivad tiibrakettide vastu, kuid mitte sellise ballistilise ohu peatamiseks (Defence Ukraine). Patriot jääb nende kiiruste juures hätta. Arrow-3, ainus Euroopas kasutusele võetav süsteem, mis on ehitatud selle raketiklassi vastu, saavutab täisvõimekuse alles enne 2030. aastat mitte (JNS).

Prantsuse-Itaalia SAMP/T NG ehk järgmise põlvkonna maa-õhk-tõrjesüsteem peaks tänavu Ukrainas Venemaa ballistiliste rakettide vastu lahingukatse saama (Army Recognition). Kas see suudab Oreshniku alammoona peatada, ei ole tõestatud.

Putin on öelnud, et „mitu sellist raketti, isegi tavapäraste lõhkepeadega, võivad olla sama hävitavad kui tuumalöök”. Relv võib kanda tavamoona, kuid on projekteeritud ka tuumalaengute jaoks. Iga kasutuskord hoiab selle ähmasuse teadlikult alles. EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas nimetas Oreshniku kasutamist „hoolimatuks tuumaähvardusega mängimiseks” (Ukrainska Pravda).

Retoorika liigub, relvastus mitte

Ajastus oli läbimõeldud. Kaks päeva enne rünnakut teatas USA välisminister Rubio, et Ameerika vahendatud rahukõnelused on läbi kukkunud (EA World View). Mõni päev varem lõpetas Venemaa tuumaõppused, kus osales 64 000 inimest ning harjutati Oreshniku kasutamist ja tuumalõhkepeade käitlemist Valgevenes (Army Recognition).

Kantsler Merz mõistis „hoolimatu eskalatsiooni” hukka, kuid uusi sõjalisi kohustusi ei teatanud (Spiegel). Saksamaa juhib Euroopa Sky Shield Initiative’i, 23 riigi õhutõrje ühishanke raamistikku, kuid selle ainus IRBM-võimeline kiht on Arrow-3, mis on täisvõimekusest nelja aasta kaugusel. Prantsusmaa arendab sama raamistiku väliselt konkureerivat süsteemi, mille taga on kaheksa partnerriiki ja Macroni Euroopa tuumaheidutuse idee (Le Grand Continent). Poola, kelle hävitajad tõusid nüüd oma õhuruumi kaitseks õhku, ei osale kummaski programmis.

Ungari välisminister Orbán Anita nimetas rünnakut „jõhkraks” ja „vastuvõetamatuks” (Telex). Budapest andis ka märku valmisolekust loobuda senisest vastuseisust Venemaa patriarh Kirilli sanktsioneerimisele (Euronews). Samal ajal keeldub Ungari endiselt Ukrainale relvi andmast ja NATO idatiiva deklaratsioone allkirjastamast. Sõnastus muutus, poliitika mitte.

Bulgaaria vaikis. Šveitsi valdusfirma, kellele kuulub Bulgaaria Lukoili rafineerimistehas, ähvardab riiki 3 miljardi euro suuruse arbitraažinõudega ning see hoiab peaminister Radevi valitsust tagasi. Bulgaaria on endiselt üks neljast EL-i riigist, kes ei toeta Putini-vastase sõjakuritegude tribunali loomist (DW, Debati.bg).

Eesti, mis kulutab kaitsele 5% SKP-st, sõnastas olukorra kõige teravamalt. Välisminister Tsahkna hoiatas, et Moskva üritab tõmmata Euroopat „enneaegsetesse rahukõnelustesse”, mille eesmärk on vähendada sanktsioonisurvet, mitte lõpetada sõda (ERR). Eesti, Läti ja Leedu presidendid nõudsid, et NATO asendaks roteeruvad õhuturbe patrullid alalise õhukaitsemissiooniga (President.ee).

EL-i välisministrid kohtuvad sel nädalal. Arutelu raamib lihtne sõjaline tõsiasi: Poola tõstis hävitajad õhku relva pärast, mida ta alla tulistada ei suuda, ning Euroopal ei ole selle raketiklassi vastu toimivat tõrjekihti enne 2030. aastat.