Euroopa jääb Abu Dhabi kõnelustest kõrvale

Kõnelused Venemaa Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks algavad Abu Dhabis 10.–11. novembril. Laua taha istuvad USA, Ukraina ja Venemaa esindajad (Kushneri postitus). Washingtoni sõnul peab USA Euroopa partneritega nõu „kõneluste kõrval“ ja laiendab osalejateringit „vaid siis, kui edusamme tehakse“ (RFE/RL).

Sellest jääb kõrvale lihtne asjaolu: kokkuleppe püsimist tagama kavandatud vägi oleks Euroopa oma. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik juhivad ühiselt Multinational Force Ukraine’i (MNF-U) staapi. Ukraina palvel kavandatud vägi asuks tegutsema pärast sõjategevuse lõppu (Prantsusmaa kaitseministeerium). Madalmaad valmistuvad osalema, kuid on parlamendile öelnud, et vägede saatmise otsustatakse poliitiliselt hiljem, sest rahu tingimused pole veel selged (Madalmaade valitsus). Ükskõik mida eelnõu ette näeb, saavad sõdurid teele asuda alles riikide parlamentide heakskiidul.

Visand ilma tagatisteta

Valge Maja avaldatud tekst loetleb eesmärke, kuid ei paku välja tegevuskava. Kushner nimetab viit sihti, nende seas usaldusväärset kriisikommunikatsiooni ja Euroopa julgeoleku püsivat raamistikku. Samuti rõhutab tekst NATO keskset rolli ja põhimõtet, et ükski riik ei saa teise riigi liitlassuhetele veto panna (Kushneri postitus, RFE/RL). Kirjas pole, milliseid vägesid „vastastikused meetmed“ piiraksid, kes nende täitmist kontrolliks, mis järgneks rikkumisele ega kuidas Euroopa osaleks kokkuleppe täitmise tagamises (Le Grand Continent).

Trump võttis 5. novembril Valges Majas vastu Vladimir Putini saadiku Kirill Dmitrijevi ja ennustas „suurt“ kokkulepet, mis puudutaks „rohkemat kui Ukrainat“ (Politico). Volodõmõr Zelenskõi nõudis seepeale kirjalikke tagatisi, kus oleks nimetatud, kes vastab Venemaa uuele rünnakule, milliste vahenditega ja millal (Ukrinform). Sel nädalal avaldatud visand neile küsimustele ei vasta. Zelenskõi sõnul teadis ta enne selle avaldamist üksikasjadest vähe (CNN).

Kes räägib Euroopa nimel

Euroopa esimene probleem on kokku leppida, kes peab läbirääkimisi tema nimel. Itaalia peaminister Giorgia Meloni küsis 5. novembri kirjas Euroopa Ülemkogu eesistujalt António Costalt, kuidas leida vastus küsimusele, „kes istub Euroopa Liidu nimel läbirääkimislaua taha ja millise mandaadiga“. Meloni nimetas kiireloomuliseks, et Euroopa räägiks Ukraina küsimuses ühel häälel (Corriere della Sera). Costa vastas, et Euroopa huve tuleb esindada EL-i institutsioonide kaudu, ning lisas küsimuse 13. novembril Dublinis toimuva juhtide kohtumise päevakorda (La Stampa). Erisaadikut ta ei nimetanud.

Pärast Läänemere riikide ministrite kohtumist Varssavis ütles EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas, et kokkuleppe rakendamiseks on vaja liidu osalust, kui see puudutab julgeolekutagatisi, sanktsioone või Ukraina liitumist EL-iga (Euroopa välisteenistus). Poola välisminister Radosław Sikorski seadis konkreetsema tingimuse: enne Euroopa julgeolekukorralduse arutamist peab saabuma relvarahu. Ta hoiatas Lääne pealinnu, et need ei lepiks Venemaaga kokku umbes 120 miljoni idatiiva elaniku seisukohti arvestamata (Euronews).

Moskva avalikud nõudmised selgitavad, miks Varssavi seda järjekorda tähtsaks peab. Venemaa nõuab endiselt Krimmi ja nelja Ukraina oblasti endale jätmist, Ukraina NATO-st välja jäämist ja Ukraina sõjaväe vähendamist (AP). Venemaa 2021. aasta detsembris esitatud lepinguprojektid läksid kaugemale: neis pakuti välja NATO laienemise peatamine ja alliansi sõjalise kohaloleku piiramine pärast 1997. aastat liikmeks saanud riikides (NATO). Euroopa julgeoleku ümberkorraldamise arutamise edasilükkamine sõja lõpuni aitab vältida, et need nõudmised jõuaksid hilisemasse kokkuleppe eelnõusse. Idatiiva pealinnad kuulevad väljendis „rohkem kui Ukraina“ viidet just nendele nõudmistele.

Euroopa puudumine esimesest kõnelusvoorust on tegelik, kuid selle tähendus on piiratum, kui esmapilgul paistab. Euroopa valitsusi esimesel kohtumisel ei ole, kuid Washington ei saa nende nimel võtta kohustusi Euroopa vägede saatmiseks ega EL-i otsuste tegemiseks. Seni avaldatu ei loo õiguslikke kohustusi; tegeliku kokkuleppe sisu sõltub sellest, kes üksikasjad paika paneb. Eurooplased otsustavad endiselt, milliseid kohustusi nad võtavad, kas saadavad vägesid ja milliseid EL-i otsuseid kokkuleppe elluviimine nõuab. Takistusi on kaks: EL peab kokku leppima, kes teda esindab, ning Washington peab nõustuma selle esindaja kaasamisega. Meloni kiri tõi esimese küsimuse 13. novembril Dublinis kohtuvate juhtide ette. Teise otsuse saab teha ainult USA.