Euroopa jõudis Abu Dhabisse mandaadita

Ukraina ja Venemaa peavad 10. ja 11. novembril Abu Dhabis USA vahendusel läbirääkimisi (Reuters). Kohale on sõitnud ka Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia julgeolekunõunikud ning EL-i ja NATO esindajad (POLITICO). Kõrvalkohtumistel saavad nad kokkuleppe tingimuste eest seista, kuid ei saa lubada Euroopa vägede saatmist ega EL-i sanktsioonide muutmist. Need otsused teevad liikmesriikide valitsused.

Kaks läbirääkimisrada, kuid Moskva osaleb ainult ühel

Kavas on kolmepoolsed läbirääkimised, kus osalevad Ukraina, Venemaa ja USA. Ukrainat juhib Rustem Umerov, Washingtoni esindavad saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner (Interfax-Ukraine). Venemaa delegatsiooni juhib presidendi abi Vladimir Medinski (Reuters). 10. novembri varahommikuks polnud kohtumiste algusaega avaldatud ega ühegi istungi toimumist kinnitatud (AP).

Eurooplased tegutsevad eraldi rajal. Kushner ütles, et tema ja Witkoff kohtuvad enne kolmepoolseid läbirääkimisi Ukraina, EL-i, NATO ning Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia esindajatega (Kushner). Umerov on kirjeldanud samasuguseid kooskõlastuskohtumisi Ukraina poolel. Praktikas annavad eurooplased Ukrainale ja USA-le eraldi ülevaateid ning püüavad neid veenda. Ukraina ja USA viivad oma seisukohad Venemaaga kohtumisele.

Prantsusmaa lubas nädalavahetusel, et eurooplased osalevad kõnelustel (To Brief); nüüd on nad kohal. Nelja riigi julgeolekunõunikud on Abu Dhabisse sõitnud. Kohal on ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Euroopa Ülemkogu ehk EL-i riigijuhtide kogu eesistuja António Costa lähimad nõunikud (Euronews). Berliin kinnitas oma nõuniku sõitu, enamiku teiste osalejate kohta pärinevad andmed ajakirjandusest (DW). Avalikest andmetest ei selgu, et keegi neist näeks, muudaks või kinnitaks Moskvasse saadetavat teksti.

Kreml toetab sellist korraldust. Kõneisik Dmitri Peskov leiab, et eurooplastel on Kiievi ja Washingtoniga juba oma suhtluskanalid ning nende roll võib tulla hiljem, laiematel Euroopa julgeoleku läbirääkimistel. Presidendi abi Juri Ušakov on öelnud otsekohesemalt, et eurooplasi tuleks kõnelustest eemal hoida. Kushneri sõnul vajab püsiv kokkulepe lõpuks siiski Venemaa ja Euroopa otsekõnelusi (France 24).

Keegi ei esinda liitu volitusega

Euroopa enda probleem on sügavam kui Moskva vastuseis. Itaalia peaminister Giorgia Meloni palus 5. novembril Costal tõstatada EL-i juhtide seas küsimuse, kes peaks liitu esindama ja milliste volitustega. Ta ütles, et ei taotle Itaalia esindajale kohta (ANSA). Costa nõustus seda arutama juhtide mitteametlikul kohtumisel Dublinis 13. novembril, kuid ei nimetanud esindajat (Irish presidency).

Seni esindab Abu Dhabis iga nõunik oma riiki või EL-i ametkonda. Ka nimetatud EL-i eriesindaja volitused oleksid piiratud. Ta saaks liidu nimel kokkuleppe tingimuste eest seista, kuid ei saaks üksinda otsustada riiklike vägede saatmist ega muuta sanktsioone, milleks on vaja kõigi liikmesriikide nõusolekut.

Otsused jäävad koduriikidesse

Vägede saatmine näitab piiranguid kõige selgemalt. Prantsusmaa ja Suurbritannia juhitav Multinational Force for Ukraine eksisteerib praegu kavatsusavaldusena. Selle käivitamine eeldab relvarahu ja Kiievi palvet, kuid avalduses pole määratud vägede suurust ega lähetamise aega (UK government).

Ettevalmistused on siiski alanud. Mitu sada Hollandi sõjaväelast alustasid 9. novembril Poolas sellise missiooni harjutamist, kuid Hollandi valitsuse sõnul eeldab tegelik vägede lähetamine eraldi valitsuse otsust (Dutch defence ministry). Missiooni harjutamine ei kohusta valitsust sõdureid saatma.

Sanktsioonide puhul kehtib sama põhimõte. EL-i sanktsiooniotsused nõuavad üldjuhul ühehäälsust, mis tähendab, et iga liikmesriigi valitsus saab need blokeerida (Council of the EU). Kui Moskva nõuab kokkuleppe osana sanktsioonide leevendamist, ei saa keegi Abu Dhabis seda siduvalt lubada. Otsus tuleb tagasi kõigi liikmesriikide valitsuste ette ning igaüks neist võib keelduda.

Kokkuleppe tingimused kujundavad Abu Dhabis USA, Venemaa ja Ukraina. Euroopa valitsuste mõju avaldub hiljem, kui neilt küsitakse sõdurite saatmist või häält sanktsioonide üle otsustamisel. Kui nad siis keelduvad, takistavad nad kolme osapoole juba heaks kiidetud kokkulepet. Selle poliitiline hind on palju suurem kui praegu tingimuste kujundamises kaasa rääkimisel. Euroopa juhid kohtuvad Dublinis 13. novembril (Irish presidency). Enne järgmiste otsuste saabumist peavad nad selgeks tegema, kes räägib liidu nimel ja milliste volitustega.