Euroopa gaasihind jõudis €100-ni, tehased tunnevad esimesena

Euroopa gaasi võrdlushind puudutas kolmapäeva pärastlõunal korraks 100 eurot megavatt-tunni kohta. See oli umbes 4% kõrgem kui eelmisel kauplemispäeval ja esimene kord pärast 2022. aastat, kui hind selle tasemeni tõusis (Reuters). Hinnatõus näitab, kui palju peab Euroopa maksma, et konkureerida Aasiaga veeldatud maagaasi pärast ajal, mil Hormuzi väina laevaliiklus on häiritud. Kõigepealt tunnevad kallimat gaasi tehased ja gaasist sõltuvad elektriturud. Kodutarbijateni jõuab mõju hiljem.

Hind pärineb Madalmaade virtuaalselt gaasikaubanduskeskuselt Title Transfer Facilitylt (TTF), mis annab Euroopa hulgiturule võrdlushinna. Vaatluse all oli novembris tarnitava gaasi leping (ICE). Hind käib gaasi enda kohta, enne transpordikulu, makse ja tarnija marginaali. Kolmapäeval puudutas see 100 euro piiri vaid korraks, mitte ei püsinud sellel tasemel.

Miks Pärsia lahe blokaad tõstab hinda Madalmaades

Veeldatud maagaas ehk LNG on gaas, mis jahutatakse vedelaks, et seda saaks tankeritega vedada. Hormuzi väina kaudu liigub tavaliselt ligikaudu 20% maailma LNG-kaubandusest, teatas Euroopa gaasivõrguettevõtteid ühendav ENTSOG (ENTSOG). ELi energeetikasektori regulaatoreid koordineeriv amet ACER teatas, et sel suvel ei jõudnud ELi märkimisväärses koguses Katari LNG-d (ACER).

Euroopa ostab Katarist otse suhteliselt vähe gaasi, kuid maksab ikkagi hinnatõusu kinni. Kui Pärsia lahe tarned jäävad toppama, pakuvad Euroopa ja Aasia ostjad samade paindlike saadetiste eest rohkem. Hinnatõus kestab, kuni piisavalt tankereid suundub Euroopasse. Juba sõlmitud lepingute ostjad maksavad lepingus kokku lepitud hinda, mis võib börsihinda järgida vaid osaliselt või viivitusega.

Surve paistab välja gaasivarudes. ELi maa-alused gaasihoidlad olid 28. oktoobril 74,96% täis, aasta varem oli näitaja umbes 83% (GIE AGSI). Euroopa alustab talve väiksema varupuhvriga.

ENTSOG hindas, kui kaua need varud vastu peavad. Kui LNG-d saabub prognoositud mahus, jääb talve lõpus hoidlatesse 29% gaasist (ENTSOG). Sellest piisab kevadeks varuks. Kui LNG-d saabub umbes 20% vähem, langeb talve lõpu varu 13%-ni (ENTSOG). Hoiud ei saa tühjaks, kuid varu väheneb järsult. ENTSOG märgib, et hinnang kontrollib torustike ja terminalide võimekust ega ennusta, millised saadetised kohale jõuavad. Saksamaa võrguamet Bundesnetzagentur hindab riigi gaasivarustuse praegu stabiilseks ning tarneraskuste riski väikeseks (Bundesnetzagentur). Nende andmete põhjal on Euroopal hinnaprobleem, mitte gaasipuudus.

Sama hind, väga erinevad arved

Täis hoidlad ei tee gaasi odavaks. Itaalia hoidlad olid 90,88% ja Saksamaa omad 61,73% täis (GIE AGSI), kuid mõlemad riigid ostavad järgmised gaasisaadetised sama börsihinnaga. Suurem erinevus seisneb selles, kui palju mõjutab gaas elektri hinda.

Euroopa päev-ette elektri hulgimüügioksjonitel määrab iga tunni hinna kõige kallim elektrijaam, mida nõudluse katmiseks vaja läheb. Sageli on selleks gaasijaam. Euroopa Keskkonnaamet hindas, et 2026. aasta esimese 16 nädala jooksul mõjutas gaas hulgihinda 66% analüüsitud tundidest Itaalias (EEA). Seetõttu liiguvad Itaalia elektrihinnad gaasihinnaga tihedalt kaasa. Hispaanias, kus päikese- ja tuuleenergia katavad sageli elektrinõudluse, oli see osakaal vaid 9% (EEA). Fikseeritud hinnaga lepingutega ettevõtted ja kodutarbijad oksjonihinda otse ei maksa, kuid lepingute uuendamisel kajastub see hind neis ikkagi.

Gaasihinna tõus jõuab tarbijateni lepingute tõttu eri ajal. EKP analüüs leidis, et enam kui pooles euroala riikidest kandusid hulgihinna muutused jaehinda ühe kuni kolme kuuga (ECB). Fikseeritud hinnaga lepingud, reguleeritud tariifid ja tarnijate hinnariski maandamine ehk gaasi ostmine ette fikseeritud hinnaga selgitavad, miks mõnes riigis jõuab muutus tarbijani hiljem. Umbes kolmandikus riikidest võttis hinnatõusu ülekandumine seitse kuni kaksteist kuud (ECB).

Poola näitab, kui kaua saab regulaator mõju edasi lükata. Seal kehtib myORLENi kodutarbijatele 197,29 zloti suurune gaasitariif megavatt-tunni eest kuni 31. detsembrini 2026 (URE). Tööstusostjatele, kelle lepingud järgivad börsihinda, sellist puhvrit ei ole. Kõigepealt tunnevad hinnatõusu tõenäoliselt energiamahukad tootjad, näiteks keemiatehased, kus gaas on nii kütus kui ka tooraine.

Lühiajaline 100 euro puudutus ei näita ei tarneraskust ega kodutarbijate arvete kasvu. ENTSOGi andmetel saab Euroopa talve üle elada ka väiksema LNG-kogusega. Kahju sõltub sellest, kas hulgihinnad püsivad mitu kuud kõrged, kui hinnariski maandamise lepingud lõpevad ja tariife muudetakse. Kui see juhtub, määravad lepingud, kes maksab esimesena: börsihinnaga seotud Itaalia elektritarbijad ja tehased, külmutatud tariifiga Poola kodutarbijad aga viimasena.