EL-i AI-märgistus sai seaduseks

Kui klienditoe vestlusrobot teatas sel nädalal kohe alguses, et suhtlete tehisaruga, ei olnud see enam viisakus. Alates 2. augustist nõuab seda Euroopa õigus. EL-i tehisarumääruse artikkel 50 kohustab tehisarusüsteeme ja sünteetilist sisu end sellisena tähistama (EL-i tehisarumäärus, komisjoni kokkuvõte). Reegel ei keela sisu loomist ega kasutamist. See teeb interneti masinloodud kihi kasutajale veidi nähtavamaks.

Mis peab tegelikult muutuma

Määrus eristab kolme olukorda. Vestlusrobot peab vestluse alguses ütlema, et see on tehisaru. Realistlik sünteetiline pilt, video või heliklipp peab kandma nähtavat märget. Avalikku huvi puudutav tehisaruga loodud tekst, näiteks valimiste selgitus, rahvatervise teade või poliitika kokkuvõte, tuleb märkida masinlooduks. Erand kehtib siis, kui inimtoimetaja on teksti üle vaadanud ja võtab selle eest toimetusliku vastutuse (artikli 50 suunised).

Süsteemil on kaks kihti. Nähtav kiht on see, mida kasutaja märkab: märge süvavõltsinguga videol või teavitus vestlusakna kõrval. Peidetud kiht on faili sisse pandud metaandmestik, mis näitab sisu päritolu ja mida tuvastusvahendid saavad lugeda ka siis, kui inimene palja silmaga midagi eristavat ei näe (tegevusjuhend). Toidumärgistuse võrdlus on siin täpne: üks osa annab infot ostjale, teine võimaldab järelevalvel kontrollida, mis tegelikult sees on.

Kohustused sõltuvad kohast tarneahelas. OpenAI-l või mõnel teisel vestlusroboti pakkujal on ühed ülesanded: süsteem tuleb ehitada nii, et kasutaja teaks masinaga suhtlemisest, ning sünteetilisele väljundile tuleb lisada päritolu jälgitav metaandmestik. Pangal, väljaandel või poliitkampaanial, mis sellist tööriista kasutab, on teine ülesanne: anda publikule teada, kui nad näevad süvavõltsingut või avalikku huvi puudutavat tehisaruteksti (Stibbe). Teade kasutustingimuste lõpus ei piisa. Komisjoni järgi peab teavitus tulema esimese suhtluse alguses, selgelt ja ligipääsetavalt (tehisarumääruse KKK).

Isiklik tehisarumeem ei ole selle reegli põhisihtmärk. Määrus puudutab kutselist ja ärilist kasutust, mitte puhtalt isiklikku tegevust (EL-i tehisarumäärus).

Kaebustel on nüüd adressaat

Reeglid kirjutati Brüsselis, kuid neid jõustavad riiklikud asutused. Saksamaal on pilt seni kõige selgem: föderaalne võrguamet Bundesnetzagentur sai 2. augustil vaikimisi kaebuste vastuvõtjaks ning kodanikud saavad rikkumistest tasuta teada anda veebivormi kaudu (Bundesnetzagentur, Saksa valitsus). Iirimaa lõi koordineerimiseks riikliku tehisaruameti (Iirimaa ettevõtlusministeerium). Teised liikmesriigid ehitavad samalaadseid struktuure.

Läbipaistvuskohustuste rikkumise trahv võib ulatuda kuni 15 mln euroni või 3 protsendini üleilmsest aastakäibest. See on madalam kui mõnes käsitluses mainitud 35 mln euro ja 7 protsendi ülempiir. Kõrgem trahvimäär puudutab keelatud tehisarupraktikaid, mitte märgistamisrikkumisi (EL-i tehisarumäärus, komisjoni jõustamisteade).

Märge on lähtekoht, mitte lahendus

Pahatahtlikud tegutsejad võivad reegleid eirata. Enne tähtpäeva loodud sisu kohta tagasiulatuvat kohustust ei teki. Samuti ei tõesta märgistuse puudumine, et sisu on päris, sest päritolu jälitava metaandmestiku tehnilised standardid alles kujunevad (Two Birds). Lahtised piirid jõuavad kohtutesse: mida tähendab „ilmselgelt tehisaruga loodud“? Kui nähtav peab märge konkreetses rakenduses olema?

Ka kogu tehisarumäärus ei jõustu korraga. Juba turul olevatel generatiivse tehisaru süsteemidel on masinloetavate märgiste lisamiseks aega 2. detsembrini 2026. Laiemad suure riskiga süsteemide reeglid, mis puudutavad tööhõivet, haridust ja krediidihindamist, jõustuvad eraldiseisvatele süsteemidele detsembris 2027 ning reguleeritud toodetesse lõimitud süsteemidele augustis 2028 (AI Omnibus, RegDossier).

Süsteem on poolik ja sellest saab mööda minna, kuid esimest korda on kasutajatel ja järelevalvel konkreetne nõue, millele viidata. Nüüd selgub, kas märgised muudavad käitumist ja kasvatavad usaldust või muutuvad taustamüraks, millest inimesed õpivad mööda kerima.