Euroopa relvatööstuse juhid tugevdavad turvet

Viie Euroopa luureteenistuse ametnikud ütlesid Financial Timesile, et Venemaa tihendab jõupingutusi Euroopa kaitsetööstuse ettevõtete tegevjuhtide ja teiste juhtivtöötajate tapmise korraldamiseks. Ajaleht avaldas uurimuse 11. oktoobril (Financial Times). Ettevõtete juhid ütlevad, et hoiatused on muutnud seda, kuidas nad end kaitsevad. Sihtmärkide seas on suurte relvatootjate kõrval ka väikesed drooni- ja komponentide valmistajad. Avalikud andmed ei näita, et ohud oleksid Ukrainale tarnimist aeglustanud.

Mida hoiatus sisaldab

Ametnikud seostasid suure osa plaanidest Venemaa sõjaväeluure GRU-ga. Nende sõnul jagunesid plaanid riikide vahel: jälgimise, logistika ja rünnaku korraldasid eri inimesed eri riikides. Kui kirjeldus peab paika, on kavatsusi raskem avastada, sest iga riigi politsei võib näha vaid üht osa, mis eraldi võttes ei tundu kahtlane.

Financial Times ei avaldanud luureandmeid ega nimetanud teenistusi. Ühe ametniku sõnul teenib Moskva eesmärki ka hirm ise: ettevõtted võivad hakata Ukraina heaks töötamist vältima, isegi kui ühtki rünnakut ei toimu.

Saksamaalt on pärit kõige selgem sõltumatu kinnitus ametlikele hinnangutele, et oht kasvab. Berliin hindas 2. septembril parlamendile saadetud kirjalikus vastuses kaitsetööstusele suunatud ohu kõrgeks (Bundestagi vastus). Vastuses nimetati eraldi Ukrainaga koostööd tegevaid ettevõtteid ning märgiti, et rünnakuid nende juhtide vastu ei saa välistada.

Saksamaa sisejulgeoleku luureasutuse BfV juht Sinan Selen hoiatas 5. oktoobril parlamendi kuulamisel, et Venemaa on valmis sabotaažiks ja tapmisteks (Bundestag). See on valitsuse hinnang ohule, kuid ei kinnita Financial Timesi kirjeldatud konkreetseid plaane.

Varasem plaan ja spionaažijuhtum

Armin Papperger juhib Rheinmetalli, mis on üks Ukraina suurimaid relvatarnijaid. USA meedia teatas 2024. aasta juulis luureandmetele tuginedes Venemaa plaanist ta tappa. Berliin ütles, et suhtub teadetesse tõsiselt, kuid Rheinmetall ei kinnitanud plaani otsesõnu (Reuters). Papperger ütles Financial Timesile, et teda kaitsevad nüüd politsei ja eraturvameeskond.

Kõige selgem kohtumenetluses ilmnenud tõend Venemaa huvi kohta kaitsetööstuse juhtide vastu pärineb Baierimaalt. Saksamaa föderaalne prokuratuur teatas 24. märtsil 2026 kahe kahtlustatava vahistamisest. Neid süüdistatakse alates 2025. aasta detsembrist võõrriigi luureteenistuse heaks spioneerimises (Föderaalne prokuratuur). Kahtlustatavad jälgisid väidetavalt inimest, kes tarnis Saksamaalt Ukrainale droone.

Saksa meedia tuvastas selle inimese droonitootja Donaustahli tegevjuhi Stefan Thumannina. Ta on sellest ajast mõnel messil osalemata jätnud ja oma turvameetmeid tugevdanud. Juhtum viitab tarnija jälgimisele, mitte mõrvaplaanile. ZEIT kirjutas, et vahistamismäärustes mõrva kavandamist ei mainita (ZEIT).

Kes turvalisuse eest maksab

Ettevõtted maksavad oma töötajate kaitse eest ise ning väikestel tarnijatel on kulusid raskem kanda. Mitu juhti ütles Financial Timesile, et on valitsuse soovitusel viimase kuue kuu jooksul isiklikku turvalisust suurendanud. BfV on soovitanud ettevõtetel palgata eraturvameeskondi (Financial Times).

EL pakub selles küsimuses vähe otsest abi. Europol saab analüüsida ja jagada luureinfot üle riigipiiride, kuid ihukaitse ja vahistamine jäävad liikmesriikide võimude ülesandeks (EUR-Lex). Seega peavad ettevõtted mitmes riigis korraldatud ohule vastama iga riigi valitsusega eraldi.

See kohustus jaotub ettevõtete vahel ebavõrdselt. Rheinmetalli-sugune kontsern saab rahastada koostööd politseiga ja palgata turvamehi. Spetsialiseerunud drooni- või komponenditootjal tuleb katta samalaadsed kulud palju väiksemast tulust, kuigi suur osa Euroopa relvatootmisest Ukrainale käib mitmes riigis just selliste firmade kaudu.

Üks ettevõtte juht ütles ajalehele, et firma viis Venemaa ähvarduste tõttu tootmiskoha Lääne-Euroopas mujale. Ta ei nimetanud ettevõtet ega tootmiskohta ning ei öelnud, kas kolimine vähendas toodangut.

Juhtide sõnul on hoiatused muutnud nende reisimist ja turvameetmeid ning vähemalt ühel juhul ka tootmiskoha valikut. Avalikud andmed ei näita seni, et nende ohtude tõttu oleks Ukrainale tarnimata jäänud relvi või komponente. Berliin on avaldanud kõige üksikasjalikumad hoiatused, seega saab Saksamaa valitsus kõige paremini öelda, kas mõni juhtum on toodangut vähendanud. Avalikult pole ta seda teinud.