E3 otsib kohta Ukraina kõnelustel

Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik töötavad välja ühist formaati, et tagada Euroopale koht võimalikel tulevastel läbirääkimistel Venemaa Ukraina-vastase sõja lõpetamiseks, kirjutas New York Times Euroopa ametnikele viidates. Tegemist pole rahuplaaniga, vaid eelkoordineerimisega: Pariis, Berliin ja London üritavad muuta Euroopa sanktsioonid, raha ja sõjalise abi diplomaatiliseks mõjuks enne, kui Washington protsessi ilma nendeta paika paneb.

Kiirustamise põhjus on konkreetne. Sergei Lavrov ütles 14. augustil, et Moskva ei keeldu kohtumast Trumpi saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga (Bloomberg). USA ja Venemaa vahesõit näib nüüd tõenäolisem kui ühelgi varasemal hetkel pärast täiemahulise sõja algust. Kui kõnelused algavad Washingtoni seatud raamides, võivad eurooplased jääda olukorda, kus neile antakse ette tulemus, mida nad on rahastanud, kuid mitte kujundanud.

Mida E3 tegelikult kontrollib

Kolmel valitsusel on tegelik mõjuhoob, kuid suurem osa sellest hakkab tööle pärast kokkulepet, mitte läbirääkimiste laua taga. EL-i Venemaa-vastased sanktsioonid vajavad nõukogus ühehäälsust, mis tähendab iga liikmesriigi vetoõigust. Washington ja Moskva võivad sanktsioonide leevendamist arutada, kuid Euroopa meetmeid nad ise välja lülitada ei saa (EL-i nõukogu).

Ukraina EL-i liikmeks saamise tee eeldab samuti ühehäälset heakskiitu EL-i lepingu artikli 49 alusel (EUR-Lex). Ka külmutatud Venemaa varad asuvad valdavalt Euroopa pankades ja arveldussüsteemides. Euroopa Komisjon teatas 5. augustil, et nende varade tuludest rahastati Ukrainale veel 1,4 mld € (Euroopa Komisjon).

Euroopa ei pruugi kontrollida läbirääkimiste ruumi. Küll aga on tema käes mitu ust, millest tuleb pärast kokkulepet läbi minna.

Ümbersõit ümbersõidu sees

E3 sügavam probleem seisneb selles, et formaat, mis peaks vältima USA ja Venemaa Euroopa-kõrvalist kokkulepet, võib ise tekitada Pariisi, Berliini ja Londoni kõrvaltee ülejäänud Euroopast. Teadete järgi arutatakse kolmeastmelist ülesehitust: E3 oleks operatiivne tuumik, Poola, Itaalia ja Põhjamaad oleksid teises ringis ning EL-i institutsioonid kaasataks hiljem (New York Times, European Pravda). Konsulteerimine ei ole sama mis otsustamine.

Mandaadiküsimus oli päevakorral juba enne selle formaadi esilekerkimist. Juulis kohtusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa endised kõrged ametnikud salaja Viinis, kirjutas Bloomberg. Ükski valitsus ei nimetanud kohtumist ametlikuks. Saksamaa välisministeerium teatas väidetavalt, et võimalikud kontaktid ei toimunud tema nimel (Berliner Zeitung).

Viin tõi tagasi sõja keskse põhimõtte: Ukrainat puudutavaid otsuseid ei tehta Ukrainata. E3 peab seda põhimõtet nüüd järgima, kui ta tahab, et tema koordineerimine näiks legitiimne, mitte suletud klubina.

Kõige otsesemat riski kandvad riigid on teises ringis või formaadist üldse väljas. Poola, kes seisab silmitsi Venemaa hübriidsurvega ja kelle kaudu liigub NATO kriitiline logistika, ei ole E3 mandaati heaks kiitnud. Varssavi avalik rõhuasetus on endiselt ümberrelvastumisel ja USA liitlassuhtel (KPRM).

Rumeenia, kus sõjatsoonist pärit droonid on Tulcea lähistel käivitanud F-16 hävitajate väljalende (Agerpres), vajab rahutingimusi, mis vähendavad tegelikku sõjalist kokkupuudet Musta mere piiril. Soome president rõhutas 14. augustil, et Euroopa peab ka võimaliku relvarahu järel valmistuma Venemaaks kui pikaajaliseks ohuks (Soome valitsus).

Itaalia muudab legitiimsusküsimuse teravamaks. G7 liikmena ja riigina, kelle hääl on vajalik igas EL-i sanktsiooniotsuses, võib Rooma aktsepteerida E3 formaati koordineerimiskanalina, kuid mitte asendusena foorumitele, kus Itaalia ise otsustab (Adnkronos, RBC Ukraine). Ka E3 sees pole hoiakud ühesugused: Ühendkuningriik on teadete järgi Prantsusmaast ettevaatlikum, sest ei taha pingestada suhteid Trumpiga (European Pravda).

Avalikku E3 teksti ei ole. Washington ega Moskva pole Euroopa kohta läbirääkimistel tunnustanud. Kolm pealinna positsioneerivad, mitte ei pea läbirääkimisi. E3 saab põhjendada vajadust Euroopa hääle järele kõnelustel, mis võivad ümber kujundada kontinendi julgeolekukorra. Ta ei saa usutavalt väita, et esindab seda häält, kui otsest riski kandvad riigid pole mandaadi osa.