Volinik: Euroopa energiakulu ületab €100bn

Jørgenseni hinnangul on Euroopa maksnud tänavu energia eest üle 100 miljardi euro rohkem, saamata vastu ühtki lisamolekuli gaasi ega naftat, ütles EL-i energiavolinik 29. septembril Dublinis (Euroopa Komisjoni salvestus). Hoiatus puudutas kõrget hinda, mitte puudujääki. Energiatministrite mitteametlik kohtumine lõppes ühise avalduse ja siduva meetmeta (Iiri eesistujariik).

See on Jørgenseni enda hinnang, mis hõlmab nii naftat kui ka gaasi. Ta ei täpsustanud, millistest varasematest hindadest või impordikogustest arvutus lähtub (RTÉ). Seetõttu tuleb seda käsitada poliitilise hinnanguna, mitte auditeeritud arvestusena.

Gaasi jätkub, kuid hind on kõrgem

Puudus tähendab, et ostjad ei saa gaasi kätte. Hinnatõusu korral saavad nad seda endiselt osta, kuid peavad maksma rohkem. Ametnike hinnangul on praegu tegu viimasega: Euroopa Komisjoni gaasikoordineerimisrühm hindas 25. septembril tarneolukorra stabiilseks, kuigi hoidlate täituvus oli varasemast madalam (Euroopa Komisjon).

EL-i gaasihoidlate täituvus oli 27. septembril 71,16%, aasta varem 82,3% (GIE AGSI, APA). Tühjemad hoidlad ei tähenda, et kodud jäävad gaasita, sest varud on vaid üks tarneallikas. Saksamaa võrguamet Bundesnetzagentur peab varustusraskuste riski väikeseks, sest gaasi tuleb juurde nii torujuhtmete kui ka veeldatud maagaasi ehk LNG-na, mida jahutatakse vedelaks ja tuuakse tankeritega (DW).

Kallinemist põhjustab konkurents tankeritega saabuva gaasi pärast. Hormuzi väina ümbruse tarnehäired on vähendanud üleilmset LNG-pakkumist, mistõttu Euroopa ostjad peavad iga allesjäänud veose pärast Aasia ostjatega rohkem konkureerima (Columbia University). Euroopa hulgigaasi võrdlushind TTF oli 29. septembril umbes 73 eurot megavatt-tunni kohta. Enne sõja laienemist veebruari lõpus oli see ligikaudu 33 eurot (La Stampa). Gaasi hind selgitab Jørgenseni hinnangust vaid osa, sest see hõlmab ka naftat.

Kes tunneb hinnatõusu esimesena

Turuhinnaga gaasi ostvad ettevõtted tunnevad kallinemist esimesena. Elektri hind sõltub gaasist, sest Euroopa hulgiturul saavad kõik sel tunnil elektrit müüvad tootjad üldjuhul sama hinda: selle määrab kõige kallim jaam, mida nõudluse katmiseks vaja läheb. Sageli on selleks gaasijaam. Kui gaas kallineb, saavad ka turule elektrit müüvad tuule-, päikese- ja tuumajaamad kõrgemat hinda ning elektriostjad maksavad rohkem (Columbia University).

Kui kiiresti hinnatõus kodutarbijani jõuab, sõltub lepingust. Reguleeritud tariifide ja fikseeritud hinnaga lepingute puhul lükkub kallinemine edasi, kuni tariifi või lepingut uuendatakse. Jørgensen tõi esile ligi 50 miljonit eurooplast, kes tema sõnul ei suuda isegi tavalisel talvel oma kodu piisavalt kütta (Euronews).

Hinnad kanduvad üle riigipiiride, kuid mitte ühtlaselt. Itaalia energiaminister Gilberto Pichetto Fratin ütles, et Itaalial gaasi jätkub, kuid hoiatas, et Saksamaa hoidlate täitmine võib tõsta hinda, mida maksavad Itaalia tööstus ja elektritootjad (Corriere).

Väiksem ost ja siduvate otsuste puudumine

Valitsused saavad hinnasurvet leevendada, kui ostavad vähem, kuid siis jääb varuks väiksem turvapuhver. Euroopa Komisjon palus liikmesriikidel hoidlate täitmise nõudeid leevendada, et osturalli hinda veelgi üles ei viiks. To Brief kirjutas, et Hollandi valitsus kaalus, kuidas palvele vastata (To Brief). Hollandi valitsus teatas 11. septembril, et langetas tänavuse talve varu täitmise eesmärgi 64%-ni ehk umbes 93 teravatt-tunnini. See ületab ligikaudu 70 teravatt-tundi, mis eelmisel viiel talvel keskmiselt varudest välja võeti (Hollandi valitsus). Uus eesmärk arvestab tavalise talvega. Riigile kuuluv gaasivõrguettevõte Gasunie märkis, et varasem eesmärk lähtus viimase 30 aasta kõige külmemast talvest (Gasunie). Väiksem ost võib hinnasurvet vähendada, kuid külma talve puhuks jääb varu napimaks.

Dublini kohtumine ei toonud samaväärset kokkulepet EL-i tasandil. Iiri eesistujariigi ülevaate järgi arutati energiahindade taskukohasust, innovatsiooni ja varustuskindlust, kuid siduvat otsust ei tehtud (Iiri eesistujariik). Jørgensen kutsus valitsusi vähendama gaasitarbimist ja elektrinõudlust tipptundidel, kuid need olid palved, mitte kohustused (Euroopa Komisjoni salvestus).

Ametnike hinnangul on tarne stabiilne, kuid gaasi hulgihind on sõja laienemise eelse ajaga võrreldes kõrgem. Ministrid lahkusid Dublinist siduva meetmeta, mis seda kulu vähendaks. Esimesena maksavad rohkem turuhinnaga gaasi ostvad ettevõtted, kodutarbijad tunnevad kallinemist lepingute uuendamisel. Talve lõplik kulu on ebaselge ning Euroopa Komisjon peab veel selgitama, kuidas Jørgensen 100 miljardi euro hinnanguni jõudis (RTÉ).