Euroopa raketikilp takerdub tootmisse

Üheksa Euroopa riiki ja Ukraina allkirjastasid 13. juulil Pariisis ballistiliste rakettide vastase koalitsiooni loomise deklaratsiooni (Élysée, Al Jazeera). Viis päeva hiljem ründas Venemaa Kiievit suure ballistiliste ja tiibrakettide kogupauguga (The Globe and Mail). Rünnak pani poliitilise lubaduse proovile enne, kui sellest jõudis saada toimiv kaitsesüsteem. Kuue riigi reaktsioonid näitasid sama piirangut: Ukraina vajab tõrjerakette, mille tootmine võtab aastaid, ning ükski allakirjutanu pole näidanud, kuidas seda vahet kiiresti sulgeda.

Mida tehased ei suuda tarnida

Saksamaa näitas probleemi kõige selgemalt. Berliin kiitis 2026. aasta esimesel poolel heaks umbes 2,5 mld € väärtuses kaitseekspordi Ukrainale (BMWK). See arv näitab poliitilist valmisolekut. See ei tähenda, et Patrioti või IRIS-T tõrjeraketid seisavad ladudes ja ootavad saatmist.

Ühe Patrioti raketimootori tootmine võtab teadete järgi umbes kaks ja pool aastat. Saksamaal tegutsev litsentsitehas vajaks omakorda veel aastaid, et jõuda arvestatava tootmismahuni (NZZ). Saksamaa tegelik lühiajaline hoob on seega surve teistele Euroopa Patrioti kasutajatele, et nad annaksid rakette oma varudest (Handelsblatt).

Prantsusmaa pakkus kõige konkreetsemaid tarnekuupäevi: ajutised SAMP/T patareid ehk Prantsuse-Itaalia õhutõrjesüsteemid, radarid enne 2027. aasta lõppu ning Aster 30 rakettide kiirendatud tarned oktoobriks (Élysée). Emmanuel Macron asetab SAMP/T-d Euroopa vastusena sõltuvusele Ameerika Patriotist.

Ent Aster 30 tõrjerakette toodetakse praegu ligikaudu 80-100 aastas ning plaan näeb ette jõuda 2028. aastaks 300 raketini aastas (Euromaidan Press). Kui Venemaa laseb ühe ööga välja kümneid ballistilisi rakette, jääb selline tempo vajadusest maha.

Koalitsiooni deklaratsioonis ei olnud siduvat tootmisgraafikut. Volodõmõr Zelenskõi soov näha tulemusi „12 kuu jooksul” oli poliitiline siht, mitte rahastatud hankeplaan (The Globe and Mail, Politico Europe).

Kes oli kohal ja kes suudab tarnida

Itaalia näitas vahet poliitilise nähtavuse ja tööstusliku mõju vahel. Peaminister Giorgia Meloni Pariisi tippkohtumisele ei läinud, välisminister osales (Euronews Italy). SAMP/T ei ole ainult Prantsuse süsteem: Itaalia toodab seda koos Prantsusmaaga ja annab olulisi komponente järgmise põlvkonna lahendustesse (Il Sole 24 Ore). Rooma hoidis end poliitiliselt tagaplaanil, kuid säilitas koha tööstuslikus tuumikus.

Rumeenia näitas, millise valiku ees on rinderiigid, kui varud vähenevad. President Nicușor Dan ütles, et Bukarest kaalub Patrioti tõrjerakettide saatmist Ukrainale, kuid otsus vajab riigi kõrgeima kaitsenõukogu ühehäälset heakskiitu (TVR Info). Rumeenia on juba andnud Ukrainale täismahus Patrioti süsteemi (President of Ukraine). Allesjäänud varu on napp ning uute seireradarite lepingu esimene seade jõuab kohale alles 11 kuu pärast (HotNews).

Leedu kasutas Kiievi rünnakut surveks, et NATO muudaks Balti õhuturbe missiooni sisuliseks õhukaitseks. Praegu tähendab Balti õhuturbemissioon rahuaja korda, kus liitlaste hävitajad tõusevad õhku õhuruumi rikkujate tuvastamiseks. Vilnius tahab, et missioonil oleks ka õigus sissetulevaid ohte alla tulistada (TV3). Ent sellisele mandaadile annaks tegeliku jõu raketipatareid, mida Balti riikides on nähtud peamiselt lühiajalistel paigutustel, mitte püsiva katvusena (LRT English).

Slovakkia, kes andis sõja alguses Ukrainale oma S-300 süsteemi, kordas keeldumist rahastada uusi relvatarneid Ukrainale (Denník N). Iga valitsus, kes tõrjerakette ei anna, sõltub siiski kaitsekilbist, mida need raketid peaksid ehitama.

Kuue riigi muster on sama. Heakskiidetud summad, koalitsioonideklaratsioonid, tippkohtumiste avaldused ja kahepoolsed lepped liiguvad. Tõrjerakettide tootmine ei liigu samas tempos. Kuni poliitilistele teadetele ei järgne tehastellimusi, tööjaotuse kokkuleppeid ja tarnegraafikuid, jääb ballistiliste rakettide vastane koalitsioon paberile. Üheksa allakirjutanud riigi kaitseministrid peaksid avaldama tootmismahud. Seni pole ükski seda teinud.