Euroopa Liidu kaubanduslepe piirab autoeksporti Indiasse 250,000 sõidukiga

EL-i ja India vabakaubanduslepe, mille pooled sõlmisid 2026. aasta jaanuaris, on mõlema poole seni suurim kaubanduslepe. See hõlmab turge, mis annavad kokku veerandi maailma SKP-st (European Commission). Jutt Euroopa autode odavamast pääsust India turule varjab siiski ebamugavat vahetuskaupa: EL avab India kaupadele 99,5% tolliridadest, India annab Euroopa autotootjatele aga kvoodi vaid 250 000 sõidukile aastas (S&P Global, India Briefing). Turul, kus müüakse aastas 4,5 miljonit autot, tähendab see ligikaudu 5,5% ligipääsu (VDA).

Autokvoot jätab tegelikust suurema mulje

India tollid Euroopast imporditud autodele on praegu hinnast sõltuvalt 70–110% (CNBC). Leppe järgi langevad need esimesel aastal 35% peale ja viiendal aastal 10% peale, kuid ainult kvoodi piires. Elektriautodele ei kehti esimese viie aasta jooksul üldse soodustust (India Briefing).

Euroopa autotootjad, keda esitletakse leppe suuremate võitjatena, toodavad Indias juba praegu. Volkswagen ja Škoda valmistavad Pune integreeritud tehases sadu tuhandeid sõidukeid (Volkswagen India). Renault ehitab Indiast 2030. aastaks 2 miljardi eurose aastakäibega ekspordikeskust (Automotive Manufacturing Solutions). Neile ettevõtetele pole peamine küsimus Euroopas valminud autode madalam toll. Neile on tähtsam, et komponendid liiguksid India tehastesse odavamalt.

Tegelikud võitjad on pigem Saksamaa masinatööstuse ettevõtted. Saksa masina- ja seadmetootjate liit VDMA prognoosib ekspordi kasvu Indiasse 10–15% (VDMA). Kogu EL-is oodatav 4 miljardi euro suurune aastane tollisääst liigub eeskätt tööstusseadmete, kemikaalide ja komponentide kaudu, mitte Saksamaa koosteliinidelt otse India turule veerevate valmisautode kaudu (European Commission).

Kes maksab hinna

India ekspordist pääseb 91% EL-i nulltolliga juba esimesest päevast (The Tribune/ICRA). See hõlmab tekstiili, ravimeid, kemikaale ja jalatseid ehk sektoreid, kus EL-is töötab endiselt sadu tuhandeid inimesi.

Kõige avatum on tekstiilitööstus. EL-i 4–26% tollid India kangastele ja rõivastele kaovad kohe (European Commission). Kagu-Euroopas, eriti Rumeenias, Bulgaarias ja Horvaatias, toodab tekstiili ja rõivaid väikese marginaaliga üle 400 000 töötaja (IndustriAll Europe). Euroopa tekstiililiit EURATEX nõuab rangemaid päritolureegleid, et India tootjad ei saaks Hiina kangaid minimaalselt töödelda ja seejärel EL-i tollivabalt eksportida (EURATEX). Geneeriliste ravimite turul on India suurtootjatel, näiteks Sun Pharmal ja Ciplal, juba Euroopa müügiload. Nüüd langevad nende tollid kuni 11% pealt nulli (European Pharmaceutical Review).

EL-i süsiniku piirimeede CBAM, mille eesmärk on panna importijad maksma sama süsinikukulu, mida kannavad Euroopa tehased, hõlmab terast ja tsementi, kuid mitte tekstiili ega ravimeid (Borderlex). Euroopa tootjad maksavad neis sektorites EL-i kliimapoliitika hinda. India konkurendid sama kulu ei kanna.

Lepe, millele pole tekkinud vastujõudu

Erinevalt Mercosuri leppest, mis tõi kaasa põllumeeste protestid ja Poola vaidlustuse Euroopa Kohtus, pole India lepe tekitanud massilist vastuseisu. Tekstiililobi poliitiline kaal on põllumajanduslobist väiksem. Vahetuskaup on siiski selge: Euroopa ettevõtted saavad India tehastele odavamad tarneahelad, samal ajal kui Euroopa kõige haavatavamad tööstustöötajad kannavad konkurentsisurve. Lepe ootab Euroopa Parlamendi ratifitseerimist, tõenäoliselt 2027. aasta alguses (ORF). See liigub edasi just seetõttu, et kaotajatel pole piisavalt poliitilist mõjujõudu selle pidurdamiseks.