Euroala võlakirjade tootlus tõuseb, eelarvemõju viibib

Belgia kümneaastaste võlakirjade tulusus tõusis 28. septembril üle 4,3% (La Libre), Portugali oma kerkis taas 4,015%-ni (ECO). Võlakirja tulusus näitab, kui suurt aastatootlust teenib ostja praeguse turuhinna juures. Kui investorid võlakirju müüvad ja nende hind langeb, tulusus tõuseb. Euroala valitsused maksavad nüüd iga uue laenu eest rohkem, kuid eelarves avaldub mõju järk-järgult, kui vanad võlakirjad lunastuvad.

Tõus puudutab kogu euroala

Tõus on laiapõhjaline ja algas juba enne seda nädalat. Euroopa Keskpank (EKP) teatas 24. septembri ülevaates, et euroala riikide kümneaastaste riigivõlakirjade keskmine tulusus kerkis 45 baaspunkti ehk 0,45 protsendipunkti võrra umbes 3,9%-ni (EKP).

Suurema osa tõusust selgitasid turu ootused kõrgematele intressimääradele kõikjal, mitte kahtlused mõne konkreetse valitsuse maksevõime suhtes. EKP hinnangul kasvasid oodatavad intressimäärad samal ajal 37 baaspunkti. Riigiti erinev lisatootlus püsis üldjoontes stabiilne ja suurenes vaid veidi kõige suurema võlakoormusega riikidel (EKP).

Reuters seostas 28. septembri turuliikumist nafta kallinemise ja küsitlusega, mille prognoosi järgi ulatub euroala septembri inflatsioon 3,6%-ni. Augustis oli see 3,2% (Reuters via LSE). Kallim kütus tõstab hindu, investorid ootavad EKP-lt kõrgemate intressimäärade hoidmist pikema aja jooksul ning kümneaastase laenu andjad küsivad suuremat tootlust. Kütusehinnad tanklates olid tõusuteel juba kogu EL-is, nagu kirjutasime eelmisel nädalal (To Brief).

See on turu usutav seletus, mitte tõestatud põhjus. Üleilmne võlakirjade müügisurve oli alanud juba 1. septembriks (CNBC/Reuters). Üks inflatsiooninäit ei näita, kui suure osa muutusest põhjustas nafta ja kui palju muud tegurid.

Prantsusmaa puhul küsivad investorid lisaks üldisele turutasemele tasu ka konkreetse valitsusega seotud riskide eest. Prantsuse ja Saksa riigivõlakirjade tulususe vahe ehk lisatootlus oli 10. septembril umbes 94 baaspunkti, teatas La Tribune. 28. septembri turuülevaates märgiti Prantsusmaa tulususeks 4,749% ja Saksamaa omaks ligikaudu 3,62%, mis teeb vaheks umbes 113 baaspunkti (XTB). Need näitajad pärinevad eri kuupäevadelt ja andmepakkujatelt. Need viitavad vahe suurenemisele, kuid ei mõõda seda täpselt.

Kuidas turuhind eelarvekulu muudab

Tulususe tõus ei muuda juba emiteeritud võla hinda. Fikseeritud intressiga võlakiri maksab kokkulepitud intressi kuni lunastamiseni. Riik puutub praeguste intressimääradega kokku siis, kui laenab uut raha või asendab tähtajaks saabunud võlakirju. Prantsusmaal lunastub 2027. aastal neljal tähtpäeval võlakirju kokku umbes 197,4 mld € väärtuses (Agence France Trésor).

Portugali näited näitavad vana ja uue laenu hinna erinevust. 2025. aasta lõpus oli juba emiteeritud Portugali riigivõla keskmine intressikulu umbes 2,1%, samas kui 2026. aasta esimese kaheksa kuuga emiteeritud võlakirjade oma oli ligikaudu 3,4% (Jornal de Negócios). Kui odavam võlakiri asendatakse kallimaga, tõuseb kogu võla keskmine intressikulu tasapisi.

See mõju kajastus Lissaboni eelarveprognoosides juba enne viimast turuliikumist. Augustis prognoositi, et Portugali intressikulu kasvab 2027. aastal 2026. aastaga võrreldes 776 miljoni euro võrra (Jornal de Negócios). Pärast seda prognoosi tõusis kümneaastaste võlakirjade tulusus veel umbes 0,4 protsendipunkti, kirjutas Público. Augusti hinnang eelnes sellele tõusule ega arvesta selle lisakuluga.

Kes kulu kannab

Praegu jaguneb mõju investorite vahel. Uued ostjad saavad suurema tootluse, olemasolevate võlakirjaomanike väärtpaberite turuhind aga langeb. See on esialgu arvestuslik kahju; tegelikuks muutub see siis, kui omanik müüb võlakirja enne lunastust.

Maksumaksjad ja avalike teenuste kasutajad tunnevad mõju hiljem ja järk-järgult. Iga refinantseerimisega kasvab intressikulu veidi ning see raha konkureerib eelarves teiste kuludega.

Euroala valitsuste uued laenud on kallimad, kuid juba emiteeritud fikseeritud intressiga võlg lükkab mõju eelarvele edasi ja jaotab selle mitme aasta peale. Prantsusmaa võib maksta lisaks ka kõrgemat riigipõhist tulusust, kuid eri kuupäevade ja andmepakkujate näitajad ei võimalda selle suurust praegu täpselt hinnata.