Võlts-GPS eksitab Läänemere laevu

Kaubalaev Soome lahel kontrollib asukohaekraani. Koordinaadid, kurss ja kiirus merepõhja suhtes näivad korras. Ekraan on roheline. Asukoht on vale.

Meeskond ei näe alarmi, tühja ekraani ega muud rikke märki. Just see eristab signaali võltsimist ehk spoofing’ut segamisest ehk jamming’ust. Segamine uputab vastuvõtja mürasse: signaal kaob ja süsteemi rike on kohe nähtav. Võltsimise puhul saadetakse vastuvõtjale usutav valesignaal, mis näitab vale asukohta, kuid jätab mulje, et kõik töötab (Dryad Global). Rootsi võimude hinnangul muutub selline manipuleerimine Läänemerel süstemaatilisemaks: meeskonnad ei tegele enam ainult kadunud signaalidega, vaid ka valesignaalidega, mis paistavad õiged (SVT).

Häireala ulatub Kagu-Rootsist ja Gotlandilt laevateedele Soome, Poola ja Balti riikide suunas. Julgeolekuhinnangud viitavad järjekindlalt Venemaale. Crisis24 hinnangul jätkab Moskva Läänemerel GPS-i häirimist elektroonilise sõjapidamise osana, mille mõju kandub tsiviilliiklusse (Crisis24). EUSPA juht on öelnud, et Euroopa idapiiril on häirete tase väga kõrge ning need mõjutavad nii GPS-i kui ka Euroopa enda Galileo satelliite (EUPerspectives). Samas ei seo ükski avalik tehniline toimik konkreetseid juhtumeid konkreetsete Venemaa saatjatega. Kahtlus on tugev, kohtukõlblik tõestus õhuke.

Millega piloodid ja laevameeskonnad tegelikult toime tulevad

Läti lennuliiklusteenistus on andnud püsiva hoiatuse: Riia lennuinfopiirkonnas ei pruugi GPS olla usaldusväärne ning piloodid peavad toetuma lennujuhtide radarijuhistele ja vanematele maapealsetele navigatsioonimajakatele (Latvia NOTAM). Reisijale ei tähenda see, et lennukid kukuvad taevast alla. See tähendab väiksemat hulka kasutatavaid lähenemisprotseduure, suuremat töökoormust kokpitis ja võimalikke ümbersuunamisi (EASA).

Merel on Rootsi merendusamet hoiatanud, et häired mõjutavad Läänemerel ja Soome lahel GPS-i, laevade jälgimissüsteeme ja radarit (Swedish Maritime Administration). Tiheda liiklusega laevateedel ja kitsastes sadamates ei saa meeskond toetuda ühele asukohaallikale. Tuleb teha käsitsi ristkontrolli: võrrelda radaril nähtavaid objekte, võtta visuaalseid peilinguid maamärkide järgi ja vähendada kiirust. Isegi kui midagi ei juhtu, kasvatab lisatöö kütusekulu ja pinget sillal.

Kõige otsesem surve on olnud Soomel. Piirivalve hoiatas tugevate GPS-häirete eest Soome lahel ning Norra ametivõimud tuvastasid uuemat tüüpi häire, mida seal juba uuritakse (Yle, Yle). Parvlaevadele ja rannikuliiklusele on häired muutunud igapäevaseks töötingimuseks: ettevaatlikum kiirus sadamate lähistel, rohkem valveaega ja teadmine, et instrumendid võivad näidata valet.

Vanad varusüsteemid, aeglased uuendused

Euroopa esimene kaitseliin on madaltehnoloogiline: navigatsioonihoiatused, maapealsed majakad, käsitsi ristkontroll ja parem intsidentidest teatamine. Euroopa lennuliiklust koordineeriv EUROCONTROL jälgib õhusõidukite asukohaandmeid, et kaardistada signaali nõrgenemist kogu võrgus (EUROCONTROL). Poola geodeesiaamet on sõlminud koostööleppe satelliidisignaalide reaalajas analüüsimiseks, et eristada tavalist signaali halvenemist tahtlikust häirimisest (gov.pl).

Kõige konkreetsem tehniline uuendus on Galileo funktsioon OSNMA, sisuliselt digitaalne vesimärk navigatsioonisignaalil. See lubab vastuvõtjal kontrollida, kas signaal tuleb päriselt satelliidilt, mitte maapealselt jäljendajalt (EUSPA). Probleem on levikus: ühilduvad vastuvõtjad peavad jõudma juba kasutuses olevatesse lennukitesse, laevadesse ja sõidukitesse. See võtab aastaid.

Tänapäeva transport, hädaabiteenused ja taristu ajastus sõltuvad satelliidisignaalidest, mis loodi eeldusel, et keegi ei hakka neid sihilikult võltsima. Läänemerel see eeldus enam ei kehti. Kaitsemeetmed tulevad, kuid häired on kohal juba praegu. Võltsitud ekraan ei nõua tähelepanu. See näitab vaikselt valet kohta.