Soome lõpetab tuumalõhkeseadmete üldkeelu

Soome parlament hääletas kolmapäeval 125 poolt ja 61 vastu, et eemaldada riigi seadustest tuumalõhkekehade täielik keeld. Uus raamistik lubab tuumalõhkekehade importi, vedu, üleandmist ja valdamist NATO kollektiivkaitseks või kahepoolseks kaitsekoostööks (Kaleva, Euronews). Ühtegi lõhkepead see otsus veel ei liiguta. Muutus on õiguslik: Soome ei ole enam NATO põhjatiival seadusest tulenev kitsaskoht.

Mida seadus teeb ja mida mitte

Kolmapäevani sisaldas Soome tuumaenergiaseadus tuumalõhkekehade üldkeeldu. Valitsuse põhjendus oli, et pärast NATO-ga liitumist 2023. aastal saadab selline säte Moskvale signaali: tõsises kriisis piiraks Soome õigus liitlaste tegutsemisvõimalusi (Yle). Uus seadus viib tuumalõhkekehadega seotud tegevuse karistusseadustikku, kuid teeb erandid Soome enda sõjaliseks kaitseks, NATO kollektiivkaitseks ja kahepoolseks koostööks liitlastega (Kaleva).

Hääletus ei tee Soomest tuumajagamise riiki, ei loo Soome tuumajõudu ega luba tuumarelvade alalist paigutamist. Tuumajagamine tähendab NATO korda, kus osa liitlasi majutab USA tuumarelvi ja annab nende jaoks sertifitseeritud lennukeid, kuid kasutamisotsus jääb USA-le. Selleks on vaja poliitilisi kokkuleppeid, sõjalist taristut ja operatsioonisüsteeme, mida Soomel praegu ei ole. Soome kõrvaldas õigusliku tõkke ammu enne seda, kui allianss saaks ehitada võime selle kasutamiseks.

Soome geograafia jõuab NATO sõjalisse planeerimisse

Soome 1 340-kilomeetrine piir Venemaaga ja asukoht Soome lahe põhjakaldal seovad riigi otse Eesti, Läti ja Leedu kaitsega. Enne kolmapäeva võinuks kriisistsenaarium põrkuda Soome seadusega, mis keelas igasuguse liitlaste tuumaga seotud liikumise ka siis, kui Helsingi poliitiliselt koostööd soovinuks. Uus seadus eemaldab selle piirangu, kuid ei loo automaatset teed paigutamiseks.

Rootsi võrdlus on terav. Stockholm ütleb endiselt, et ei näe rahuajal põhjust tuumarelvade paigutamiseks Rootsi territooriumile, kuid see on poliitiline doktriin, mitte siduv seadus (Euronews). Soome kirjutas kaitse-erandid seadusse. Rootsi Vasakpartei tahab vastupidist: seadustatud keeldu. Kaks naabrit liitusid NATO-ga mõnekuise vahega, kuid ehitavad tuumapoliitika ümber väga erinevaid õigusraamistikke.

Poola ja Balti riikide jaoks annab Soome menetlusliku näite. Venemaaga piirnev riik saab eristada õiguslikku valmisolekut tegelikust paigutamisest, muutmata sisepoliitilist arutelu rahvahääletuseks tuumalõhkepeade vastuvõtmise üle. Piir on siiski selge: riigisisese keelu eemaldamine ei anna tuumarelvade üle mingit kontrolli. Need jäävad liitlaste, valdavalt USA kontrolli alla.

Järelevalveküsimus jäi Soomes lahtiseks

Soome kaitsekomisjon, mis eelnõu menetles, ütles, et seadus ei vii otsustusõigust Soome institutsioonidelt ära ja parlamendi roll on kaitstud kõigis stsenaariumides (Yle). Opositsioon vaidlustas ühe konkreetse ja kaaluka punkti.

Sotsiaaldemokraadid, rohelised ja Vasakliit väitsid, et kehtiv õigus lubas Soomel juba täielikult osaleda NATO tuumakoostöös (Vasemmisto). Nende mure on täpne: uued erandid võivad lubada järgmisi samme käsitleda tavapärase alliansisisese rakendamisena kaitseministeeriumis, mitte otsustena, mis nõuavad uut parlamendihääletust. Kui õiguslik luba on olemas, saab valitsus käsitleda iga järgmist sammu tehnilise detailina kaitseõiguse sees, mitte poliitilise otsusena, mis vajab avalikku arutelu.

Soome otsustas, mis on õiguslikult võimalik. Raskem küsimus tuleb alles siis, kui NATO või kahepoolse kokkuleppe alusel toimub tuumaga seotud liikumine Soome territooriumil: kas parlament nõuab iga kord sõnaõigust või andis kolmapäevane hääletus vastuse juba ette?