Soome peatas liikluse drooniohu tõttu

4. juuli hommikul jäid Soome lahe idaosa laevateed ja lennukoridorid tühjaks. Soome hävitajad, kopterid ja mereväe alused olid rannikul valmisolekus. Põhjus polnud rünnak Soomele, vaid Ukraina droonirünnak Peterburi suunal teisel pool lahte ning risk, et mõni relv võib kalduda liitlasriigi territooriumile.

Kaitseminister Antti Häkkänen kinnitas, et õhu- ja mereliikluse piirangud olid seotud Ukraina droonitegevusega Peterburi lähedal. Õhuhäiret polnud tema sõnul vaja, sest ükski droon Soome õhuruumi ei sisenenud (Ukrainska Pravda). Kell 09:18 avati liiklus uuesti (RBC-Ukraine). Kaks päeva varem, 2. juulil, kehtestati samasugune sulgemine ja tühistati see pärast seda, kui sensorid midagi ei tuvastanud (Yle).

Sissetungi ei toimunud. Kahju ei tekkinud. Ometi peatati mitmeks tunniks tsiviilliiklus EL-i ja NATO ruumis, sest naaberriigis peetav sõda hakkas mõjutama otsuseid Soome territooriumil.

Otsustab Soome. NATO jälgib. EL annab suunised.

Sellise otsuse pädevus on riigi enda käes. Piirangud kehtestasid ja tühistasid Soome kaitsejõud ning tsiviillennundusasutused. NATO sulgemiskäsku ei andnud. EL-i lennuohutusamet EASA kehtestab Euroopa lennundusele õhuruumi reegleid ja konfliktipiirkondade juhiseid, kuid ei juhi riikide õhuruumi sulgemist (Eurocontrol).

Allpool NATO 5. artikli piiri, mis käsitleb rünnakut ühe liitlase vastu rünnakuna kõigi vastu, on alliansi roll jälgida, hoiatada ja valmis olla. NATO ühendatud õhuväejuhatuse asekomandör ütles Euronewsile, et alliansi õhuruumi sisenev droon võib tuua kaasa hävitajate väljasaatmise selle jälgimiseks või kahjutuks tegemiseks (Euronews). Poliitiline otsus tsiviilliiklus peatada jääb siiski Helsingile, Tallinnale või Vilniusele.

Seetõttu sünnib sama riski ümber Läänemere eri riikides erinev poliitika. Eesti on valinud kõige lubavama raami. Välisminister Margus Tsahknale on laialt viidatud seoses seisukohaga, et Ukraina eksinud droonid NATO territooriumil on „vastuvõetav hind”, kui rünnakud kahjustavad Venemaa sõjamajandust. Tema põhjendus on, et Soome lahe koridorist liigub läbi suur osa Venemaa eksporditavast naftast (Eurointegration, LRT). Leedu vaatab samu sündmusi Kaliningradi kaudu: NATO õhuturbemissiooni hävitajad tõusid juuni lõpus neli korda õhku, et jälgida transpondriteta lennanud Vene lennukeid (TV3.lt).

Taani pakub ettevaatlikumat vastukaalu. Berlingske andmetel ei leidnud Taani politsei lennujaamade lähedal teatatud droonide kohta otsustavat tehnilist tõendit, kuigi kaitsevägi jäi seisukohale, et droonid olid mängus (Berlingske). Kopenhaageni lõpetamata uurimised näitavad probleemi: valitsused võivad muuta ebaselged sensorisignaalid kriisiõhustikuks ilma avalikke tõendeid esitamata.

Mida kodanikud ei näe

Keerulisem küsimus puudutab demokraatlikku vastutust. Kodanikud nägid sulgemist ja ministri selgitust. Nad ei näinud radarijälgi, sensorite andmeid ega otsuse aluseks olnud luureinfot. Soome 2. juuli piirang kehtestati alguses ilma avaliku põhjenduseta (UA.news).

Soome ettevaatus on iseenesest usutav. EASA konfliktipiirkondade juhised hoiatavad lennuettevõtjaid Lääne-Venemaa õhuruumi eest, sest seal püsib valesti tuvastamise ja õhutõrje risk (Safe Airspace). Üldine ohutase on dokumenteeritud. Iga konkreetse tsiviilliikluse katkestuse päästik jääb aga salastatuks.

Läänemere piirkonnas puudub ühine standard selle kohta, kuidas selgitada kodanikele, miks nende praam peatati või lend ümber suunati sõja tõttu, milles nende riik ise ei sõdi.