Soome sõlmis droonileppe, tootmine lahtine

Soome ja Ukraina leppisid kokku, et aitavad toota Ukraina kavandatud droone Soome tehastes. President Alexander Stubb ja Volodõmõr Zelenskõi allkirjastasid kaitsekoostööleppe New Yorgis 23. septembril (Soome valitsus). Droonide tootmiseks kavandatud kaks ettevõtet kirjeldavad projekti vastuoluliselt ning avalikest andmetest ei nähtu, et ühine tootmisliin juba töötaks.

Üks osapool on Ukraina tõrjedroonide tootja General Cherry. Tõrjedroonid püüavad vaenlase droone õhus kinni ja hävitavad need. Ettevõtte esindaja ütles Janesile 24. augustil, et ettevõte toodab oma droone juba Soomes.

Teine osapool on Soome kaitsetööstusettevõte Patria, kes on nimetatud General Cherry partneriks. Patria septembrikuises teates nimetatakse General Cherryga Soomes tootmise alustamist „eesmärgiks“ (Patria). Ettevõtted allkirjastasid augustis kavatsuste protokolli, mis väljendab ühist sihti, kuid ei kohusta kumbagi poolt projekti ellu viima.

Patria juht Mikko Leino ütles Aamulehtile, et läbirääkimised on kaugele jõudnud ja eesmärk on jõuda 2026. aastal tegeliku tootmiseni. Üksikasju ta ei avaldanud. Kumbki ettevõte pole selgitanud, kas General Cherry kirjeldas eraldi väiketootmist, ühise projekti algfaasi või midagi muud.

Mida presidendid tegelikult allkirjastasid

Lepe kannab nime „Drone Deal“, kuid selle sisu on laiem. Soome valitsuse teatel hõlmab see tehnoloogiavahetust, ühisuuringuid ja tööstusprojekte, sealhulgas mehitamata süsteemide arendamist (Soome valitsus). Samuti lubatakse lihtsustada ekspordilubade menetlemist. Neid lube vajab ettevõte, et saata kontrollitavaid sõjalisi kaupu välismaale. Lepe ei nimeta tehast, tellimust, tarnekuupäeva ega rahastust.

Poliitiline siht on tööstusplaanist selgem. Stubb on varem öelnud, et ligikaudu 90% kavandatava koostöö raames toodetud droonidest läheks Ukrainale ning ülejäänud Soomele või teistele klientidele (Helsinki Times). Ukraina saaks juurde droone. Venemaaga pikka piiri jagav Soome pääseks ligi tehnoloogiale, mida katsetatakse sõjas, mille kogemust tal on vaja mõista. Selline jaotus on praegu eesmärk, mitte ettevõtete lepingusse kirjutatud kohustus.

Kes otsustab, mida toodetakse

Presidendid määravad suuna, kuid tootmise korraldavad ettevõtted. Patria ja General Cherry otsustavad, kas tootmine on äriliselt mõistlik ja kus see toimub. Ettevõte võib oma raha eest alustada katsetootmist, kuid suuremahuliseks tootmiseks on vaja kliente, kes on valmis selle eest maksma.

Üle piiri liikumist kontrollivad valitsused. Soome ametnikud annavad iga sõjavarustuse ekspordi jaoks loa riigi kaitsematerjalide ekspordi seaduse alusel (Finlex). Loa andmisel lähtuvad nad EL-i ühistest relvaekspordi hindamise kriteeriumidest, mida kasutavad kõik liikmesriigid (EUR-Lex). Uus lepe lubab asjaajamist lihtsustada. Avaldatud andmed ei näita, et lubade menetlemine oleks juba kiiremaks muutunud, ega anna alust arvata, et kontroll ise kaob.

Mida näitab teiste riikide kogemus

Saksamaa puhul on tootmisest avalik jälg. Seal toodab ettevõte Quantum Systems Ukraina ettevõtte Frontline Roboticsi litsentsi alusel droone. Saksamaa kaitseministeeriumi teatel anti sellelt tootmisliinilt tulnud esimene droon Zelenskõile üle 2026. aasta veebruaris (BMVg). Ühisettevõte teatas hiljem, et saatis aprilli alguseks Ukrainasse esimese partii (Kyiv Independent).

Soomes pole veel sama laadi tõendeid: nimetatud tehast, üleandmist ega tarnet, mida saaks kontrollida keegi väljaspool ettevõtet.

Praeguseks on kinnitatud vähem, kui nimetus „droonilepe“ lubab arvata. Soome ja Ukraina on sõlminud koostööleppe ning Patrial on nimetatud Ukraina partner ja 2026. aasta tootmiseesmärk. Väidet, et ühine liin juba töötab, toetab ühe ettevõtte kinnitus, samal ajal kui teine nimetab tootmist alles eesmärgiks. Patria ja General Cherry peavad selgitama, mida, kus ja kes on Soomes tegelikult tootnud.