Soome kaitsevägi sulges Helsinki lennujaama, kui Vene segamine suunas Ukraina droone kõrvale

15. mail kell 4 hommikul suleti Helsingi lennujaam. Soome Hornetid tõusid Uusimaa kohal õhku, mobiilsidevõrgu häired jõudsid 1,8 miljoni telefonini ning elanikel paluti püsida siseruumides. Mõni tund varem oli Ukraina hoiatanud NATO salastatud kanalite kaudu, et Venemaa sihtmärkide vastu saadetud lahingudroonid võivad Vene elektroonilise sõjapidamise tõttu kalduda Soome õhuruumi. Kolm tundi hiljem avati lennujaam uuesti. Soome kaitsevägi ei tuvastanud kinnitatud õhuruumirikkumisi. Häire osutus valeks, kuid see näitas päris lünka.

Neli riiki, neli ajutist lahendust

Samal nädalal saatis Läti piirkondlikke mobiilsidehoiatusi pärast seda, kui 7. mail sisenes riigi õhuruumi kolm Ukraina drooni, millest kaks kukkusid alla Rēzekne lähedal. Üks tabas tühje naftamahuteid. Eesti saatis drooniohu kohta kohaliku hoiatuse ainult Võru- ja Ida-Virumaale ning tühistas selle mõne tunni pärast. Poola tõstis õhku hävitajad ja viis maapealse õhutõrje kõrgendatud valmisolekusse, kuid avalikkust ei teavitanud.

Iga valik oli omaette põhjendatav. Koos näitavad need aga, et NATO-l puudub ühine kord olukorraks, kus liitlase droon kaldub teise liitlase õhuruumi. Alliansi sihtmärgidoktriin jagab objektid üldjoontes kaheks: vaenulikud või sõbralikud. Vene segamise tõttu kursilt kõrvale kaldunud Ukraina droon ei mahu hästi kummassegi lahtrisse. Lisaks ei kehti NATO tuleavamisreeglid riikide enda kaitsevägedele, kui need tegutsevad oma territooriumil. Seetõttu otsustab iga riik üksi.

Hoiatussüsteem polnud valmis

Soome 112 Suomi rakendus, millele tugineb ligikaudu kaks miljonit kasutajat, ei töötanud kriitilisel hetkel piisavalt hästi. Esmane ohuteade jõudis kohale. Ohutuse taastumise teade ei jõudnud paljude kasutajateni ühe kuni kahe tunni jooksul, sest rakendus vajab uuendamiseks internetiühendust. Mobiilsidevõrgu kärjeteavitus, EL-is nõutav süsteem, mis saadab hoiatuse otse mobiilimastide kaudu ega vaja eraldi rakendust, pidi Euroopa elektroonilise side seadustiku järgi töötama kõigis liikmesriikides juba 2022. aasta juuniks. Soome on graafikust kuus aastat maas. Süsteem valmib alles 2027. aasta lõpus.

Saksamaa võttis kärjeteavituse kasutusele pärast 2021. aasta Ahrtali üleujutust ning jõuab nüüd vähemalt ühe hoiatuskanali kaudu 97% elanikkonnani. Läti kasutas 7. mail kärjeteavitust, kuid Rēzekne elanikud said hoiatuse 70 minutit pärast drooni allakukkumist. EL saab tähtaja kehtestada. Ta ei saa liikmesriiki seda automaatselt täitma sundida.

Poliitiline hind sõltub geograafiast

Läti peaminister Evika Siliņa astus 14. mail tagasi, kui oli vallandanud kaitseministri tema erakonnaga konsulteerimata ning valitsuskoalitsioon lagunes. Droonijuhtumid käivitasid vastasseisu, kuid kriisi sügavam põhjus oli koalitsioonidistsipliini murenemine, mille julgeolekuintsident nähtavale tõi (la.lv, Le Monde). Eestis nõudis kaitseminister Hanno Pevkur avalikult, et Ukraina paigaldaks droonidele „kill switch’id” ehk automaatsed enesehävitusmehhanismid, mis hävitavad drooni kursilt kõrvalekaldumisel. Soome sõnum oli järsem: kaitseminister Häkkänen ütles Kiievile, et Soome õhuruumi kasutamine on „rangelt keelatud. Täiesti keelatud”.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha seostas kõik kõrvalekalded Venemaa teadliku elektroonilise sõjapidamisega ning pakkus võimalust saata Balti pealinnadesse Ukraina julgeolekueksperdid.

Lünka püütakse kiiresti sulgeda

Tehnilise poole pealt liiguvad vastused kiiresti. Rheinmetall ja Deutsche Telekom teatasid neli päeva enne Helsingi häiret ühisest tsiviildroonide kaitseprojektist, kus mobiilimaste kasutatakse passiivsete radaranduritena. NATO alustas Rumeenias operatsiooni Eastern Sentry raames droonitõrje katseid. Bukaresti üheksa, NATO idatiiva üheksa riigi formaat, nõudis mai tippkohtumisel õhukaitse koondamist ja tugevdamist.

Need algatused keskenduvad avastamisele ja tõrjumisele. Lahendamata jääb doktriinilünk: kui liitlase droon ületab piiri, kes määratleb selle staatuse ja mis edasi juhtub? NATO kujunev Euroopa droonikaitsealgatus sihib täielikku tegevusvalmidust aastateks 2027-2028, kuid selle fookus on vaenulikel droonidel, mitte hallil kolmandal kategoorial, millega neli riiki sel kuul juba kokku puutusid. Järgmine droon ei pruugi kukkuda tühjale väljale.