Fitto seob Türgi kaubanduse Küprosega

Euroopa Komisjon nimetas 13. juulil Itaalia asepresidendi Raffaele Fitto Küprose eriesindajaks, avades ÜRO aastakümneid kestnud vahendusrolli kõrvale teise diplomaatilise kanali (European Commission). Nikosia arvestus on lihtne: kasutada EL-i suhteid Türgiga hoovana, et käivitada uuesti kõnelused jagatud saare tuleviku üle. Ankara vastuväide on sama selge. Kuna Küprose Vabariik kuulub EL-i, ei näe Türgi ühendust neutraalse vahendajana, vaid vaidluse osapoolena.

Mida teeb ÜRO ja mida lisab EL

Ametlik rahuprotsess on endiselt ÜRO peasekretäri António Guterrese käes. Tema isiklik saadik María Ángela Holguín Cuéllar püüab tuua pooled laua taha ja selgitada, kas ühine alus üldse leidub (UN Secretary-General). Komisjon rõhutab, et Fitto töötab selles raamistikus ega asenda ÜRO-d.

EL-il on aga vahendeid, mida ÜRO-l ei ole. Taasühinenud Küpros peaks üle võtma kogu EL-i õigustiku. Iga kokkulepe vajab EL-i rahastuskanaleid ja institutsioone, mis sobivad EL-i reeglitega. Ka Türgi jaoks olulised teemad, nagu kaubandussuhete ajakohastamine, viisalihtsustus ja poliitilised toimikud, mille edenemist Ankara soovib, liiguvad läbi EL-i pealinnade (Council of the EU). Fitto ülesanne ei ole vahendada. Tema roll on teha võimalik tulevane kokkulepe EL-i struktuurides toimivaks, kui ÜRO protsess selleni jõuab.

Nikosia seob Küprose Türgi-toimikuga

Küprose president Nikos Christodoulides ütles loogika otse välja: edasiminek EL-i ja Türgi suhetes peab sõltuma edasiminekust Küprose küsimuses (Cyprus Mail). Iga Euroopa avanemine Ankarale, olgu kaubanduses, rändes või julgeolekus, peaks läbima Küprose testi. Kreeka toetab sama joont ja käsitleb Vahemere idaosa Türgi-suhetest lahutamatuna (Kathimerini).

Euroopa Ülemkogu, kus liikmesriikide juhid määravad EL-i poliitilise suuna, toetas 2024. aasta aprillis selle lähenemise mõõdukamat versiooni. Türgiga uuesti lähenemist kirjeldati kui „järkjärgulist, proportsionaalset ja tagasipööratavat” protsessi (European Council conclusions). See annab Nikosiale menetlusliku toe: kui Türgi Küprose küsimuses ei liigu, saab aeglustada ka muid EL-i ja Türgi suhteid puudutavaid samme.

Türgi välisministeerium nimetas Fitto ametissenimetamist EL-i siseasjaks ja lükkas tagasi EL-i kui usutava osalise vaidluses (Turkish MFA). Sellel vastuväitel on institutsionaalne kaal. Küprose Vabariigil on EL-is koht, Küprose türgi kogukonnal mitte. Ankara käsitluses esindab Fitto ühendust, kuhu kuulub juba konflikti üks pool.

Christodoulides räägib siiski eesmärgist jätkata läbirääkimisi „sealt, kus need 2017. aastal katkesid”. See tähendab, et kõnelustel pole praegu uut, mõlemale poolele vastuvõetavat alust (Kibris Postasi, Cyprus Mail).

Saksamaa ebamugav valik

Pinge on kõige nähtavam Berliinis. Saksamaal on tugev põhjus hoida Ankaraga toimivaid suhteid: Türgi on NATO liitlane ja rändekoostöö partner. Kui Küprose küsimus seatakse liiga jäigaks tingimuseks, võib see sulgeda koostöö teemades, kus EL vajab Türgi osalust.

Samas oleks EL-i liikmesriigi kõrvale jätmine praktilise kokkuleppe nimel Ankaraga vastuolus solidaarsuspõhimõtetega, millele Berliin teistes Euroopa vaidlustes ise toetub (Euractiv). Sama tasakaaluprobleem puudutab kõiki EL-i pealinnu. Kui Küpros muutub iga EL-i ja Türgi avanemise jäigaks eeltingimuseks, eemaldub Ankara. Kui tingimust pehmendatakse, kaotab Brüssel usaldusväärsust Nikosia silmis (Euronews, Eurotopics).

Itaalia esitles Fitto nimetamist tunnustusena Rooma Vahemere-poliitilisele kaalule (ANSA). Mandaat ise on siiski piiratud. Fitto saab aidata sobitada võimalikku kokkulepet EL-i õiguse ja rahastusreeglitega. Ta ei saa sundida osapooli järeleandmistele ega Ankarat tunnustama EL-i erapooletu vahendajana.

Nimetamine annab Nikosiale EL-is tugevama hoova, mitte uue vahendaja. Kui Türgi ei näe paremates suhetes EL-iga piisavat väärtust, et taluda Euroopa nähtavamat rolli Küprose küsimuses, võib teine diplomaatiline rada hoiakuid jäigemaks muuta enne, kui see midagi avab.