Magyari relvakeeldu kaitseb viis liitlast

Péter Magyar läks 28. mail NATO peakorterisse esimesele kohtumisele peasekretär Mark Ruttega sama seisukohaga, mida kandis ka tema eelkäija: Ungari ei saada Ukrainale relvi. Muutunud oli poliitiline taust. Viis palju suuremat majandust olid just maha võtnud ainsa mehhanismi, mis saanuks Budapesti eraldi surve alla panna.

Ei-ütlemise aritmeetika

Magyari relvakeeld järgib sisepoliitilist nõudlust. Euroopa Välissuhete Nõukogu ehk ECFR-i aprilli lõpu küsitluse järgi toetab Ukrainale sõjalise abi andmist ainult 12% ungarlastest, EL-i keskmine on 56% (Telex). Isegi Magyari enda Tisza erakonna valijate seas langes toetus Venemaa energiast loobumisele aprillivalimiste eelselt 67%-lt pärast valimisi 48%-le. Valijaskond, mis Orbáni võimult tõrjus, tahab külmutatud EL-i raha vabastamist. Ukraina relvastamine ei kuulu sellesse mandaati.

Magyar kasutab samas hooba, mida Orbán ei suutnud tõhusalt tööle panna: ta seob Ukraina EL-i liitumistee umbes 100 000 Taga-Karpaatia ungarlase õigustega. Enne kohtumist Zelenskõiga nõuab ta õiguslikult siduvaid tagatisi keele, hariduse ja kultuurilise autonoomia kohta ning pakub kohtumispaigaks Ungari enamusega Taga-Karpaatia linna Berehovet (Euronews).

Viie riigi kaitsekilp

Rutte avalik vastus oli soe. NATO ametlik kokkuvõte kiitis Ungarit selle eest, et riik juhib NATO idatiival paiknevat eelpaigutatud maavägede lahingugruppi, võõrustab rahvusvahelise diviisi staapi ja panustab Kosovos rahuvalvesse (NATO). Ukraina relvadest kokkuvõte ei rääkinud. Samuti ei mainitud, et Ungari kaitsekulud langesid 2,21%-lt 2,07%-le SKP-st, mis teeb Ungarist ainsa NATO liikme, kelle suund on vastupidine (KPMG).

Vaoshoitusel oli põhjus. Kuus päeva varem peatasid Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Kanada Rutte ettepaneku seada Ukrainale antavale sõjalisele abile miinimumiks 0,25% SKP-st. „Ma ei usu, et seda ettepanekut esitatakse,” möönis Rutte (EuroMaidan Press, TRT World).

Kui kulupõrand kadus, kadus ka survevahend. NATO otsused nõuavad kõigi 32 liikme ühehäälset nõusolekut. Orbáni ajal oli Budapest üksik pidur: Ungari vetostas EL-i relvakulude hüvitamist ja blokeeris Ukraina-NATO kohtumisi. Magyari keeld mõjub teisiti olukorras, kus Ühendkuningriik ja Prantsusmaa seisavad juba ise ettepanekule vastu.

Kolm naabrit, kolm hinnangut

Kõige jahedam on Poola. Varssavi kulutab kaitsele umbes 4,8% SKP-st ja loeb Magyari kursimuutust peamiselt vormiliseks (Forsal). Kui Poola kannab idatiiva koormust ja Ungari samal ajal eelarvet vähendab, süvendab see koormajagamise vaidlust, mis algas enne Magyari.

Saksamaa on kannatlikum. Berliin peab sisuliseks võiduks seda, et aktiivne institutsionaalne saboteerimine on lõppenud. Saksamaa juhtiv välispoliitika instituut DGAP kirjeldab Magyari joont nihkena „aktiivselt takistamiselt” „passiivsele mitteosalemisele” (DGAP). Kantsler Merzi jaoks annab see eristus Magyarile poliitilist krediiti.

Balti ametnikud on kõige skeptilisemad. Nende hinnangul on Magyari eeltingimused Zelenskõiga kohtumiseks, sealhulgas vähemusõiguste seadusmuudatused enne näost näkku kohtumist, karmimad kui nõuded, mida Orbán ametlikult esitas.

Mida Ankara sunnib selgeks tegema

NATO 7.-8. juuli Ankara tippkohtumine paneb selle ebaselguse surve alla. Rutte tahab liitlastelt riigipõhiseid ajakavasid, kuidas jõuda 2035. aastaks 5% kaitsekuludeni SKP-st, ning raamistikku Ukraina püsivaks toetamiseks (NATO). Igas riikide võrdluses paistab Ungari tagasisuunas liikuv kaitse-eelarve välja.

NATO konsensusreeglid annavad Magyari stiilimuutusele praegu ruumi. Ta ei blokeeri enam liitlaste tegevust, kuid ei panusta sellesse ka ise. Põrge tuleb pigem Brüsselist kui Ankarast. Ungari külmutatud EL-i raha ootab 31. augusti tähtaega (Euronews) ning Euroopa Komisjon eeldab enne raha vabastamist edasiminekut õigusriigi küsimustes. Magyar on lubanud valijatele korraga Euroopa raha ja Ukrainale relvade mitteandmist. Kui kaua ta mõlemat täita saab, sõltub sellest, kas komisjon sunnib ta valima.