Viis EL-i riiki kinnistavad varjupaigukeelde

Soome Venemaa-piirist Balti riikide Valgevene-piirini ja sealt Saksamaa Schengeni kontrollpunktideni piirab nüüd viis EL-i liikmesriiki seda, kes saab piiril varjupaika taotleda. Poola seim pikendas Valgevene-piiril kehtivaid varjupaigupiiranguid veel 60 päevaks. Need meetmed kehtestati 2025. aastal ja neid on sellest ajast pikendatud (RMF24, VisaHQ News). Varssavi käsitleb seda marsruuti Valgevene hübriidoperatsioonina, mitte tavapärase rändena. Leedu, Läti ja Soome on kehtestanud idapiiril sarnase loogikaga korrad. Saksamaa kasutab maismaapiiridel kontrolle, mis lubavad varjupaigataotlejaid tagasi saata juba EL-i sisepiirilt.

Õiguslik alus on igas riigis erinev. Riigid ei koordineeri neid samme omavahel. Ükski EL-i institutsioon ei ole avalikult hinnanud, kas need korrad mahuvad veel Euroopa õiguse piiridesse.

Idapiir

Balti riigid näitavad, kuidas ajutisest kriisireaktsioonist saab püsiv töökorraldus.

Leedu käsitleb piirikaitset enesekaitsena Valgevene hübriidrünnaku vastu. Piiriametnikud on 2026. aasta algusest juuli alguseni tagasi saatnud 888 ebaseaduslikku piiriületajat ning alates kriisi algusest 2021. aastal üle 25 000 inimese, kirjutab LRT. Riikliku hädaolukorra jätkumine annab piiriasutustele laiendatud volitused keelduda riiki lubamisest ilma tavapärase varjupaigamenetluseta.

Läti on muutnud erakorralise korra tavapäraseks halduseks. Riik pikendas tugevdatud piirikaitsemeetmeid 2026. aasta lõpuni ja eraldas nende hoidmiseks veel 1,7 mln € (1188.lv). 2025. aastal tõkestas Läti 12 046 piiriületuskatset, kuid lubas humanitaarkaalutlustel riiki 31 inimest (BB.lv). Õigusraamistik liigub piirijulgeoleku, mitte varjupaigamenetluse kaudu. See muudab süsteemi lähtepunkti: taotluste ärakuulamise asemel on eesmärk piiriületus peatada.

Soome ehitas oma mudelisse rohkem kaitsepiirdeid kui naabrid. Ajutine piiriseadus lubab inimesi Venemaa-piirilt tagasi saata, kui valitsus leiab, et vaenulik riik kasutab rännet relvana. Seadus nõuab siiski ajalist piirangut ning teeb erandid lastele, puudega inimestele ja neile, keda ähvardab piinamine või surm (Finlex, Eduskunta). Amnesty Finlandi hinnangul rikub seadus sellest hoolimata rahvusvahelisi kohustusi, sest lähtepunktiks on taotleja tagasisaatmine, mitte tema juhtumi läbivaatamine (Amnesty Finland).

Saksamaa kontrollib sama piiri teiselt poolt

Julgeolekupõhine loogika on liikunud EL-i välispiirilt sisepiiridele. Berliin kontrollib kõiki maismaapiire alates 2024. aasta septembrist. Alates 2025. aasta maist lubavad need kontrollid tagasi saata ka inimesi, kes esitavad piiril varjupaigataotluse. Siseminister Alexander Dobrindti sõnul on meetmed ära hoidnud üle 32 000 ebaseadusliku riiki sisenemise (Deutschlandfunk, DW).

Saksa kohtud on sellele vastu vaielnud. Müncheni halduskohus tunnistas 2025. aastal mitu kontrolli õigusvastaseks, leides, et sisuliselt püsivad piirikontrollid ei saa olla ajutised Schengeni erandid. Schengeni reeglid lubavad tavaliselt EL-i sisepiiridel vabalt liikuda ning erandid peavad jääma ajutiseks (Tagesschau). Poola kehtestas samal piiril kontrollid 2025. aasta juulis (Auswärtiges Amt). Kaks riiki kontrollivad nüüd sama piiri vastassuundadest, sest kumbki ei pea tavapärast Schengeni liikumist riski haldamiseks piisavaks.

Kes kontrollib erandit?

EL-i 2024. aasta rände- ja varjupaigapakt andis liikmesriikidele ametliku õigusliku aluse piirata varjupaigale ligipääsu olukorras, kus vaenulik tegutseja kasutab rännet relvana. Pakt nimetab seda „instrumentaliseerimiseks” (määrus (EL) 2024/1359). See raamistik näeb ette ajutised ja tingimuslikud kõrvalekalded tavareeglitest, mitte loa varjupaigale ligipääs sulgeda. EL-i õigus nõuab endiselt, et riigid lubaksid inimestel piiril kaitset taotleda ja menetleksid taotlusi individuaalselt (direktiiv 2013/32/EL). Euroopa Liidu Kohus on juba mõistnud hukka Ungari korra, mis muutis varjupaigale ligipääsu praktiliselt võimatuks (CJEU C-808/18).

Seadusliku kriisimeetme ja sisulise tagasisaatmise piir jookseb andmete kaudu, mida avalikkus ei näe: kui paljud Poola piirangute alla sattunud inimesed taotlesid varjupaika, kui paljude juhtumit hinnati individuaalselt, kui paljud lubati riiki haavatavuse erandi alusel. Viis liikmesriiki ehitavad samale küsimusele oma vastust. Euroopa Komisjonil on üha raskem käsitleda neid korraldusi eraldi riiklike eranditena, kui neist on kujunemas piirkondlik piirimudel.