Viis Vene relva jõudsid Moldova õhuruumi

Moldova president Maia Sandu sõnul sisenes laupäeva hommikul riigi õhuruumi viis Vene raketti ja drooni ning plahvatas Moldova territooriumil (Kyiv Independent). Moldova seiresüsteem jälgis nende lendu, kuid ükski ametlik avaldus ei kirjelda katset neid alla tulistada. Kaitseminister teatas plaanist osta tõrjerakette ja -droone. Kuna Moldova ei kuulu NATOsse, pole ühelgi liitlasel kohustust seda kaitselünka seni täita.

Mis alla kukkus ja kuhu

Kaitseministeerium teatas algul, et 3. oktoobri hommikul sisenes riigi õhuruumi viis drooni, samal ajal kui Venemaa ründas Ukrainat (Digi24). Pärast kokkupõrkekohtade uurimist parandas kaitseminister Anatolie Nosatîi arvu: tegu oli kolme raketi ja kahe drooniga (RBC-Ukraine).

See parandus on kaitse seisukohalt oluline. Rakett liigub kiiremini kui droonid, millest Moldova on aastaid teatanud, ning selle tõrjumiseks on tavaliselt vaja võimekamaid süsteeme, kui väikesel armeel käepärast on.

Kõige rohkem sai kannatada riigi kaguosas asuv Crocmaz. Plahvatus viinamarjaistanduses või selle lähedal süütas taimestiku ja purustas talumaja aknad (WP). Esialgsete ametlike teadete järgi keegi viga ei saanud (Digi24).

Nii relvade arv kui ka kahju kirjeldus pärinevad Moldova valitsuselt. Artikli kirjutamise ajal polnud radarijälgi ega rusude analüüsi, mille põhjal saanuks neid sõltumatult kontrollida.

Politsei ja sõjaväelased piirasid leiukohad sisse ning Sandu palus elanikel rusudest eemale hoida (Logos Press). Välisministeerium kutsus välja Venemaa suursaadiku Oleg Ozerovi ja andis talle üle protestinoodi (Korrespondent).

Märgati, kuid ei tõrjutud

Moldova kaitse nõrgim koht jääb relva avastamise ja hävitamise vahele. Seiresüsteem jälgis laupäeval riiki sisenenud relvi, kuid presidendi, välisministeeriumi ega kaitseministeeriumi avaldustes pole juttu nende tõrjumisest (Logos Press).

Tõrjumise puudumine ei tõenda, et tulistamiseks oli võimalus. Raketi allatulistamine põldude ja külade kohal võib paisata rusud majadele ning olemasolev teave ei näita, kas Moldoval oli mõni relv laskeulatuses. Samuti pole teada, kas elanikke hoiatati enne plahvatusi.

Laupäevane juhtum polnud esimene õhuruumi rikkumine. Moldova kaitseministeeriumi andmetel registreeriti 2022. aastast kuni 24. septembrini 2026 81 õhuruumi rikkumist, neist 44 tänavu (Newsmaker). Need arvud näitavad piiriületusi, mitte plahvatusi.

Nosatîi sõnul valmistab valitsus ette tõrjerakettide ja -droonide ostmist ning seire laiendamist (Ziarul de Gardă). Praegu on tegu ostuplaaniga. Moldoval toimivat õhutõrjevõrku veel pole.

Euroopa abi ei taga kaitset

Moldova on ELi kandidaatriik ja NATO partner. See tähendab koostööd, kuid mitte kaitsegarantiid. NATO artikkel 5, mille järgi käsitatakse rünnakut ühe liitlase vastu rünnakuna kõigi vastu, kehtib ainult liikmesriikide territooriumil (NATO). Naaberriik Rumeenia kuulub NATO alla, Moldova mitte.

Rumeenia meedia kirjeldas plahvatusi üle piiri ja teatas, et Rumeenia õhujõud ei reageerinud (Adevărul). Sellest ei järeldu, et ükski lennuk õhku ei tõusnud. Küll aga pole keegi avalikult teatanud, et osales Moldova õhuruumi kaitsmisel.

EL on aidanud Moldovat varustusega. 2024. aasta mais kiitis EL heaks Moldova relvajõudude toetamise Euroopa rahutagamisrahastust — fondist, millega liit rahastab partnerriikide sõjaväe varustamist (EU Council). See raha aitab Moldoval armeed arendada, kuid ei kohusta ühtki ELi valitsust tulistama Moldova piiri ületavaid relvi alla.

Laupäeval hoiti inimesed ohtlikest rusudest eemal ja keegi viga ei saanud. Kaitse kohta saab olemasoleva teabe põhjal öelda vähem: Moldova märkas viit relva, ühtegi neist pole teatatud alla tulistatuna ning ministri kavandatud tõrjevahendid on veel ostmata. Kuni need pole ostetud ja töökorras, peab Moldova ise oma õhuruumi kaitsma. Nosatîi peab ütlema, millal see muutub.