Flandrias registreeriti 14 kohalikku Lääne-Niiluse viiruse juhtu

Flandrias võib sääsk nüüd levitada Lääne-Niiluse viirust. Belgias registreeriti sel hooajal esimesed riigisisesed inimnakkused: 7. oktoobriks oli neid 15 (ECDC). Belgia teadlased olid viiruse leidnud metslindude proovidest juba 2025. aasta augustis (Sciensano). Inimjuhtumid näitavad, et looduses esmalt tuvastatud viirus jõuab nüüd inimesteni.

Riigisisene nakkus tähendab, et inimene nakatus Belgias, mitte välisreisil (ECDC iganädalane ülevaade). Flandria teatas 15. oktoobril 14 kinnitatud juhust ja kahest surmast; mõlemad surnud kuulusid raskete haiguste riskirühma (Flandria tervishoiuamet). Registreeritud juhud näitavad vaid osa tegelikust levikust. Enamik Lääne-Niiluse viirusega nakatunuid ei saa sümptomeid (ECDC teabeleht), mistõttu paljud ei pöördu arsti poole ega lase end testida.

Viirus ringleb lindude ja sääskede vahel

Et mõista, miks linnult leitud viirus inimesi puudutab, tuleb vaadata selle levikuringet. Metslinnud ja sääsed kannavad viirust suve jooksul edasi-tagasi. Sääsk imeb nakatunud linnu verd, viirus paljuneb putuka organismis ning järgmise hammustusega jõuab teise linnuni (ISS). Linnud hoiavad ringet käigus, sest nende veres on piisavalt viirust, et järgmine sääsk saaks selle endale.

Inimesed ja hobused jäävad sellest ringest kõrvale. Nad võivad haigestuda, kuid nende veres on viirust liiga vähe, et neid hammustav sääsk nakatuks (Belgia föderaalne tervishoiuamet). Seepärast nimetavad spetsialistid neid ummikperemeesteks: nendega levikuahel katkeb.

Sellel on praktiline tähendus. Flandrias nakatunud inimene ei nakata ümbruskonna sääski ega aita seega puhangu levikule kaasa. Iga inimjuhtum viitab nakatunud sääskedele ja nende taga läheduses viirust kandvatele lindudele. Inimese nakatumine näitab, et lindude ja sääskede levikuringe toimib asustatud piirkonna lähedal.

Mida näitasid linnu- ja hobusejuhtumid

Belgias leiti viirus lindudel enne esimeste riigisiseste inimnakkuste registreerimist. See näitab avastuste järjekorda, mitte viiruse saabumise aega. Kuna enamik nakkusi kulgeb sümptomiteta, võisid varasemad inimjuhud jääda märkamata.

Tänavused loomajuhtumid näitasid, kui laialt oli viirus levinud. Belgias teatati 14 hobuste ja 26 lindude seas tuvastatud puhangust 44 statistilisest piirkonnast 18-s (ECDC ja EFSA ülevaade). Linnupuhang näitab, et viiruse levikuringe toimib selles piirkonnas. Haige hobune on, nagu inimene, leviku ummikperemees. See näitab, et nakatunud sääsed hammustasid seal juba suuri imetajaid; samade hammustuste ohus olid ka läheduses elavad inimesed.

Belgia pole ainus riik, kus viirus levib. ECDC teatel registreeriti tänavu rekordarv Lääne-Niiluse viiruse nakkusi ning viirus jõudis Euroopa uutesse piirkondadesse (ECDC). ECDC ja Euroopa Toiduohutusameti ühise seirearuande järgi hõlmas 2026. aasta hooaeg varasemast suuremat ala. Oktoobri alguseks oli levik augusti ja septembri tipptasemelt taandunud (ECDC ja EFSA ülevaade).

Nakkuse vältimiseks tuleb hoiduda sääsehammustustest. ECDC soovitab kasutada putukatõrjevahendit, kanda õhtuti, kui sääsed on kõige aktiivsemad, avaraid pikkade varrukate ja säärtega riideid, paigaldada akendele sääsevõrgud ning kasutada voodivõrke. Samuti tuleks eemaldada seisev vesi, kus sääsed paljunevad (ECDC). Need meetmed on eriti tähtsad raske haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele, nagu kaks Flandrias surnud patsienti.

Umbes aastaga on Belgias jõutud Lääne-Niiluse viiruse tuvastamisest metslindudel riigisiseselt nakatunud inimesteni; viirust on leitud loomadel suurel osal riigist. Nüüd on dokumenteeritud kõik ahela lülid linnust sääse ja hobuse kaudu inimeseni. Belgia loomade ja inimeste tervise seireasutused jälgivad, kas levikuringe käivitub samades paikades uuesti, kui sääsed järgmisel suvel naasevad.