Fossiilheide võib langeda, CO₂ koguheide rekordis

Maailma fossiilkütuste CO₂ heide peaks 2026. aastal veidi vähenema, samal ajal kui inimtegevusest tulenev koguheide kasvab uue rekordini (Global Carbon Budgeti eeltrükk). Need suundumused sobivad kokku, sest koguheide hõlmab ka maakasutusest pärinevat heidet, mis peaks suurenema. Mõlemad muutused on väikesed ega näita veel püsivat suunda.

Inimkonna CO₂ heidet võib vaadelda kahe arvena. Fossiilkütuste arve hõlmab söe, nafta ja gaasi põletamist ning tsemenditootmist. Maakasutuse arve kajastab heidet, mis tekib metsade raadamisest ja kahjustamisest, puidu varumisest ning turbaalade kuivendamisest või põletamisest. Uuesti kasvavad metsad seovad osa süsinikust õhust tagasi ning see lahutatakse maakasutuse arvest.

Tänavu peaks fossiilkütuste arve kahanema 0,4% ehk umbes 0,15 miljardi tonni võrra, 38,2 miljardi tonnini (Global Carbon Budgeti eeltrükk). Global Carbon Projecti hinnangul oleks see esimene aastane fossiilheite langus pärast pandeemia-aastat 2020. Maakasutuse heide peaks samal ajal kasvama umbes 4,4 miljardilt tonnilt 5,1 miljardini. Nii suureneb kahe arve summa 42,8 miljardilt tonnilt rekordilise keskse hinnanguni, 43,3 miljardi tonnini (Global Carbon Budgeti eeltrükk).

Arvud pärinevad Global Carbon Budgetist, iga-aastasest ülevaatest, mis näitab, kust inimkonna CO₂ heide tuleb ja kuhu see liigub. Tänavune väljaanne on veel eeltrükk ning teised teadlased kontrollivad selle tulemusi. Kaasnev analüüs on eelretsenseeritud ja avaldatud ajakirjas Nature Climate Change.

Miks maakasutuse heidet on raskem hinnata

Fossiilkütuste heidet saab hinnata elektriarvesti näidu moodi. Teadlased liidavad kütuse ja tsemendi riikliku statistika põhjal kokku müüdud ja põletatud kütuse ning tsemenditootmise. Maakasutuse heitel arvestit pole. Selle hindamiseks kasutavad teadlased arvutimudeleid, mis näitavad, kui palju süsinikku taimed ja mullad talletavad või kaotavad. See sarnaneb metsa kaalu hindamisega aerofotode ja kasvutabelite põhjal.

Turvas näitab, miks see keeruline on. See koosneb osaliselt lagunenud taimejäänustest, mis kuhjuvad märjale pinnasele nagu lõpuni lagunemata kompost. Nii talletub turbasse palju süsinikku. Kui turvas kuivab või põleb, pääseb süsinik õhku. Ühe aasta heidet on palju raskem kindlaks teha kui naftatünnide arvu.

Rekord veapiiride sees

Hinnangute ebakindlust näitavad veapiirid ehk vahemik, kuhu tegelik väärtus tõenäoliselt jääb. Fossiilkütuste heite prognoos ulatub 1,5% langusest kuni 0,6% kasvuni (Global Carbon Budgeti eeltrükk). Seega pole selge isegi fossiilheite muutuse suund.

Maakasutuse heite hinnang kõigub veel rohkem. Juba 2025. aasta hinnangu määramatus on ±2,6 miljardit tonni, mis ületab kaugelt tänavuseks prognoositud umbes 0,7 miljardi tonni suuruse kasvu (Global Carbon Budgeti eeltrükk). Eelarve koostamisel osalenud CICERO hoiatab, et sellise ebakindluse juures ei saa koguheite väikesest kasvust suuri järeldusi teha.

Eristada tuleb ka kaht sarnase kõlaga näitajat. Need arvud kirjeldavad heidet ehk seda, kui palju CO₂ inimkond igal aastal õhku paiskab. Atmosfääris tegelikult lisanduva CO₂ hulk on teine näitaja, sest maismaa ja ookeanid seovad osa heitest. Eelarves arvestatakse neid looduslikke neeldajaid eraldi. Rekordiline heide näitab inimtegevuse survet, kuid atmosfääri muutus sõltub ka sellest, kui palju loodus samal aastal seob.

Kliimaeesmärgi seisukohalt loeb inimtegevuse heide. Global Carbon Projecti hinnangul jääb 1,5 °C soojenemispiiri hoidmiseks alles umbes 150 miljardit tonni CO₂, mida jätkuks praeguse heitetaseme juures vähem kui neljaks aastaks (ICOS). Tänavune prognoos näitab, kuidas fossiilheide võib veidi väheneda, samal ajal kui koguheide kasvab. Kumbki prognoositud muutus ei kinnita veel püsivat suunda. Järgmine aastaarvestus annab esimese võimaluse näha, kas fossiilheite langus püsib.