Neli riiki protestisid eri põhjustel

Laupäeval tulid Prantsusmaal koolide, palkade ja hindade pärast tänavatele sajad tuhanded inimesed. Siseminister Laurent Nuñez hindas osalejate arvuks 550 000, korraldajad 800 000 (TF1 Info). Samal päeval protestiti ka Belgias, Itaalias ja Portugalis. Meeleavaldused toimusid korraga, kuid iga riigi protestijatel olid oma nõudmised ja sihtmärgiks oma valitsus.

Kooliprotest ja Prantsusmaa eelarve

Prantsusmaa meeleavaldused said alguse veebis levitatud üleskutsetest. Kütusehindade peale pahased kollavestid ühinesid õpilastega, kes protestisid õpetajate nappuse ja külmade klassiruumide pärast; seejärel tulid kaasa ametiühingud CGT ja Solidaires. Õpilaste protest algas enne eelarve avalikustamist. Reuters teatas 8. oktoobril, et Prantsuse gümnaasiumide blokaadid olid kestnud juba kolmandat nädalat (Reuters).

Peaminister Sébastien Lecornu 2027. aasta eelarve andis õpilaste protestile konkreetse sihi. 1. oktoobril avalikustatud kava suurendab hariduseelarvet, kuid kärbib 1588 õpetajakohta (Le Monde). Haridusminister Édouard Geffray põhjendab kärbet õpilaste arvu vähenemisega. Õpilaste sõnul ei suuda koolid juba praegu puuduvaid õpetajaid asendada.

Kärbe võib veel muutuda. Lecornul pole Rahvusassamblees kindlat enamust, mistõttu saavad saadikud eelarve menetlemisel õpetajakohtade üle läbi rääkida.

Enamik marsse kulges rahumeelselt, kuid mõnes linnas puhkes vägivald. Limoges’is hävis kohaliku prefektuuri teatel tulekahjus suures osas 19. sajandist pärinev raekoda (TV5MONDE/AFP). Vahetult pärast südaööd ütles Lecornu, et kinni on peetud 1200 inimest (TF1 Info). See arv on esialgne ning kinnipidamine ei tähenda süüdimõistmist.

Naaberriikides olid nõudmised teised

Brüsselis suunasid sotsiaalmeedias levitatud üleskutsed noori Prantsusmaa eeskuju järgima. BRUZZi andmeil marssis Keskjaamast välja mitusada noort, peamiselt prantsuskeelsed õpilased, kes protestisid koolikorralduse muudatuste vastu (BRUZZ). Meeleavaldus algas rahulikult, kuid lõppes kokkupõrgetega politseiga; kinni peeti umbes kümme inimest. Õpilaste nõudmised on suunatud Belgia prantsuskeelse kogukonna valitsusele, kes vastutab koolide eest Valloonias ja Brüsselis. Föderaalvalitsus ega EL neid küsimusi ei otsusta.

Itaalia meeleavaldus sai alguse väljaspool tavapäraseid kanaleid. Sõnumirakendustes kokku tulnud kodanikuvõrgustik Italia in Piazza protestis elukalliduse, kütusehindade ja madalate palkade vastu. Milanos marssis üle 5000 inimese, enne kui eraldunud rühm loopis politseinikke kivide ja paugutitega (Corriere della Sera). Politseijaoskonda toimetati umbes 50 inimest, neist ligi pooled olid alaealised (ANSA). Võrgustikul pole ametiühingu ega erakonna juhtkonda, mistõttu pole Roomas Giorgia Meloni valitsusel selget läbirääkimispartnerit.

Portugalis korraldas protesti ametiühingute keskliit CGTP, kes marssis Lissabonis, Portos ja Coimbras. Keskliidu juht Tiago Oliveira nõudis üldist 15-protsendilist palgatõusu ja 1100-eurost alampalka alates 2027. aasta jaanuarist (CGTP). Nõudmisel on konkreetne tähtaeg. Järgmise meeleavalduse kavandab ametiühing 24. novembrile, mil parlamendis peaks toimuma 2027. aasta eelarve lõpphääletus (CGTP).

Mida EL otsustab ja mida mitte

Neid nelja riiki ühendab sarnane majanduskeskkond. Euroala inflatsioon ulatus septembris 3,8%ni ning energiahinnad olid aasta varasemast 18,8% kõrgemad (Eurostat). Ka riigi laenuraha hind tõusis sel kuul. Võlakirjade müügisurve tõstis Prantsusmaa ja Itaalia riigilaenu intressimäärasid (To Brief).

Kolme riigi eelarveid mõjutavad ka ELi reeglid. Prantsusmaa, Belgia ja Itaalia suhtes kehtib ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mida rakendatakse riikide puhul, kelle eelarvepuudujääk ületab 3% SKPst (ELi toimimise lepingu artikkel 126, Euroopa Liidu Nõukogu). Menetlus piirab, kui kiiresti võivad riigi kulutused kasvada. See ei määra, millised õpetajakohad kaovad; selle otsuse langetavad Prantsusmaa ministrid ja saadikud.

Laupäevane ühine ajastus ei toonud kaasa ühist nõudmist ega üht ametiasutust, kes saaks kõigile vastata. Kas õpilastel jätkub õpetajaid, sõltub sellest, kuidas Prantsusmaa saadikud hääletavad 1588 õpetajakoha üle ja mida otsustab Brüsselis Belgia prantsuskeelse kogukonna valitsus. Palkade ja hindadega seotud nõudmised saavad vastuse Meloni valitsuselt Roomas ja Portugali parlamendilt 24. novembril, mil hääletatakse eelarve üle.