Neli EL-i riiki otsivad Ukrainale 210 mld € tagatist

EL on kaks aastat suunanud Ukrainale Venemaa külmutatud riigivarade tulu. Nüüd tahavad Rootsi, Holland, Hispaania ja Poola minna kaugemale: kasutada 210 mld € põhiosa uue Ukraina rahastuse tagatisena (Reuters, Kyiv Independent). Tulu ja põhiosa vahe määrab kogu vaidluse.

Intressitulu juba liigub. EL on Kiievile seni kandnud 8 mld €, viimati augustis 1,4 mld € (EEAS). Alusreservid on EL-i sanktsioonimääruse järgi õiguslikult külmutatud, kuid omandina puutumata (Eur-Lex, nõukogu määrus 2022/334). Nelja valitsuse kiri Euroopa Komisjonile palub avada „uued võimalused” nende reservide kasutuselevõtuks. Kuna tuluvool on juba ära jaotatud, tähendab see paratamatult põhiosa.

Tulu ei kata rahastusauku

Neli valitsust ei nõua konfiskeerimist. Kirja kitsam ja tõenäolisem tõlgendus on laenu- või tagatisstruktuur, mille seljataga on külmutatud reservid, kuid mille puhul neid ei võeta formaalselt Venemaalt ära (Euronews, El País). Ka pehmem variant viiks EL-i üle piiri, mida seni on teadlikult välditud.

Ajastus tuleb arvudest. Prantsuse senati raporti järgi annavad külmutatud varad aastas ligikaudu 2,5–3 mld € erakorralist tulu ning iga EKP intressikärbe vähendab seda summat (Prantsuse senat). Euroopa Komisjoni hinnangul vajab Ukraina 2027. aasta lõpuni 90 mld € rahastust (Tagesschau). Kahanev intressitulu seda auku ei täida. Nelja riigi loogika on lihtne: hävingu põhjustas Venemaa, seega peaksid Venemaa blokeeritud reservid kandma suuremat osa kulust enne Euroopa maksumaksjaid.

Kes otsustab ja kes riski kannab

Otsustusahel on siin keskne. Euroopa Komisjon saab kavandada finantslahendusi, kuid otsustavad liikmesriigid. EL-i välispoliitikas on vaja ühehäälsust, mis annab vetoõiguse igale riigile. Belgia mõju on seetõttu tavalisest suurem, sest umbes 193 mld € külmutatud varadest asub Brüsselis tegutsevas väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear (Trends-Tendances).

Belgia toetab Ukrainat, kuid ei taha võtta õiguslikku ja rahalist riski üksi. Le Monde kirjutas umbes 200 kohtumenetlusest Eurocleari vastu ja üheksast arbitraažiteatest Belgia enda vastu (Le Monde). Venemaa survestab depositooriumi juba otse (Boursorama/AFP). Saksa õiguskommentaaride järgi suurendavad ka täidetamatud Vene kohtuotsused vastumeetmete riski Euroopa varade vastu Venemaal (beck-aktuell).

Rootsi on pakkunud, et katab oma osa Belgiale antavatest garantiidest (SVT). Holland pakkus detsembris luhtunud katse ajal umbes 14 mld € garantiisid varadega tagatud struktuurile (NOS). Belgia blokeeris lahenduse ja arutelu pandi ootele.

Pariis ja Berliin seavad piirid

Prantsusmaa ja Saksamaa toetavad külmutatud varade tulu kasutamist ning näevad laiemas finantskonstruktsioonis poliitilist mõtet. Kumbki ei nõustu riigivara formaalse konfiskeerimisega. Bundestag lükkas tagasi roheliste ettepaneku teha külmutatud varad täielikult Ukrainale kättesaadavaks (Bundestag). Prantsuse senati komisjon seadis toetuse tingimuseks range kooskõla rahvusvahelise õigusega ja usalduse säilimise eurodes nomineeritud varade vastu (Sénat).

See hoiak kitsendab Euroopa Komisjoni mänguruumi. Töötav plaan peab tegema kolm asja: jätma reservid õiguslikult Venemaa nimele, kaitsma Belgiat üksinda kohtuvaidluste alla sattumise eest ning veenma investoreid, et Euroopa ei käsitle välisriikide reserve poliitilise tööriistana. Seni pole ükski ettepanek kõiki kolme tingimust täitnud.

Neli allakirjutanud riiki tõid välja lõhe Ukraina rahavajaduse ja ainult tulule rajatud mudeli vahel. Vastamata on küsimused, mida Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa nüüd küsivad: kes hüvitab Eurocleari riskid, kes kannab Venemaa vastumeetmete kulu ja kes tagab struktuuri juhul, kui EL-i nõukogu otsustab tulevikus sanktsioonid lõpetada ning reservid tuleb tagastada. Kuni neil vastustel pole liikmesriikide allkirju, jääb 210 mld € sinna, kus see praegu on.