Ukrainlaste loakontroll erineb neljas EL-i riigis

Alates 5. augustist peavad EL-is uut ajutise kaitse luba taotlevad ukrainlased tõendama, et on täitnud Ukraina seadustest tulenevad sõjaväekohustused. Nõue ei puuduta miljoneid inimesi, kes on juba ajutise kaitse saanud. EL jättis kontrolli üksikasjad aga liikmesriikide otsustada: riigid kasutavad erinevaid vanusepiire ja aktsepteerivad erinevaid dokumente. Seega sõltub nõutav tõend sellest, millises riigis inimene kaitset taotleb.

Mida EL otsustas ja mille jättis lahtiseks

Liikmesriikide valitsusi ühendav EL-i nõukogu võttis 30. juulil vastu otsuse 2026/1912, millega pikendati ajutist kaitset 2028. aasta märtsini ja lisati sõjaväekohustuse täitmise nõue. Meetme esitas Euroopa Komisjon. Euroopa Parlamendil otsuse vastuvõtmisel seadusandlikku rolli ei olnud. Nõuet rakendavad liikmesriikide rändeasutused.

Otsuse järgi tuleb taotlejal tõendada Ukraina sõjaväekohustuste täitmist, „kui need on kohaldatavad“. Tekstis pole määratud sugu, vanusevahemikku ega konkreetset dokumenti. Erand kehtib kõigile, kes olid enne 31. juulit katkematult ajutise kaitse all samas liikmesriigis. See hõlmab valdavat osa Euroopas elavatest Ukraina meestest. Eurostati andmetel oli ajutise kaitse saajaid kokku 4,43 miljonit.

Teise liikmesriiki kolides võib uus kontroll siiski puudutada ka inimest, kes on ajutise kaitse juba saanud. Erand eeldab katkematut elamist ühes ja samas riigis.

Tšehhi ja Rootsi: sama nõue, erinev kontroll

Tšehhi hakkas 5. augustil kontrollima 18–60-aastaseid taotlejaid (Tšehhi IPC/OAMP). Praha on avaldatud nõuetest kehtestanud rangeima: ametnikule tuleb esitada nii Ukraina sõjaväelise registreerimissüsteemi Reserv+ väljatrükk kui ka rakenduses avatud digiprofiil, et neid saaks võrrelda. Siseminister Lubomír Metnari sõnul vähenes sõjaväeealiste taotlejate osakaal septembri alguseks järsult (Novinky).

Rootsi kontrollib 23–65-aastaseid mehi. Migratsiooniamet aktsepteerib rohkem dokumente, sealhulgas kuni 90 päeva vanust passitemplit Ukrainast lahkumise kohta (Migrationsverket). Ameti juhend ei selgita, miks kulgeb vanusepiir 65. eluaasta juures.

Saksamaa ja Poola: avalikud juhised puuduvad

Saksamaa annab ukrainlastele elamislube siduva EL-i otsuse alusel, kuid föderaalvõimud pole avaldanud juhiseid vanusepiiride ega nõutavate dokumentide kohta (elamisõiguse seaduse § 24). Poola registreerimisjuhendis ei mainita sõjaväedokumente ega uut tingimust (gov.pl). Asutustel võivad olla avaldamata sisejuhised, kuid taotlejatel puudub kahes Euroopa suurimas vastuvõtjariigis (Eurostat) võimalus ette teada, milliseid tõendeid neilt küsitakse.

Taani eraldiseisev ja rangem kord

Taani ei osale aluslepingu erandi tõttu EL-i varjupaigapoliitikas, mistõttu nõukogu otsus talle ei kehti. Kopenhaagen võttis vastu oma seaduse, mis jõustus 3. septembril ja puudutab 23–59-aastaseid mehi (Berlingske). Ühes punktis on Taani kord EL-i lahendusest rangem: ametiasutused võivad tühistada alates 25. juunist esitatud taotluste põhjal antud load ka siis, kui luba väljastati enne seaduse jõustumist. Omavalitsusliidud ja kodanikuühendused hoiatasid, et tagasiulatuv õigus võib perekondi lahutada (KL).

Mõjutatud inimeste arv pole teada

EL-iülest statistikat pärast augustit tehtud keeldumisotsuste kohta ei ole. Tšehhi ametnikud on teatanud kümnetest juhtumitest päevas, kuid Rootsi, Saksamaa ja Poola rändeasutused pole avaldanud keeldumiste arvu. Tingimus kehtib üksnes uutele lubadele, mistõttu puudutab see vaid osa kõigist ajutise kaitse saajatest. Kuus nädalat pärast nõude jõustumist pole teada ei selle rühma suurus ega tagasilükatud taotluste arv.

Õiguslik alus pole kohtus kontrollitud

EL-i õiguse teadlane Steve Peers, kes küsimuse esimesena tõstatas, on väitnud, et nõukogu õigus ajutist kaitset pikendada ei pruugi anda talle õigust piirata kaitse saajate ringi. Ajutise kaitse direktiiv lubab inimesi kaitse alt välja jätta raske kuriteo või julgeolekuohu tõttu, kuid mitte seepärast, et nad pole täitnud välisriigi sõjaväekohustust (direktiiv 2001/55). Nõukogu tõlgenduse järgi hõlmab kaitse pikendamise pädevus ka tingimuste ajakohastamist. Kohus pole seda seisukohta veel hinnanud. Tagasilükatud taotlusega inimene peaks esmalt otsuse liikmesriigi kohtus vaidlustama; riigisisene kohus saaks seejärel küsida eelotsust Euroopa Liidu Kohtult.

Puuduliku keeldumisstatistika taustal on meede toonud Euroopas kaasa ebavõrdse kontrolli, kuid selle mõju Ukraina mobilisatsioonile pole tõendatud.