Kreeka parlamendiliikmed toetuspettuse süüdistuse all

EL-i sõltumatu prokuratuur esitas neljale ametis olevale Kreeka parlamendiliikmele süüdistuse ulatuslikus põllumajandustoetuste pettuses. Kreeka valitsus seadis prokuratuuri tegevuse kahtluse alla, kuid ei ole seni selgitanud, kuidas toetuste maksmise süsteem korda tehakse.

Mida EPPO tuvastas

16. juulil teatas EPPO ehk Euroopa Prokuratuur, mis uurib EL-i eelarvevastaseid kuritegusid, süüdistustest 22 inimesele, kes on seotud pettusega OPEKEPE-s. See on Kreeka riiklik asutus, mis menetleb EL-i põllumajandustoetusi. Süüdistatute seas on neli praegust parlamendiliiget. Kõigi puhul kehtib süütuse presumptsioon.

EPPO kirjeldus ei piirdu ülepaisutatud taotlustega. Prokuratuuri teatel sekkuti süsteemselt kontrollidesse, mis pidid pettusi ära hoidma: andmeid muudeti väidetavalt pärast kohustuslikke kontrolle ja põldude kohapealseid inspekteerimisi mõjutati. Kui andmeid saab pärast kontrolli ümber kirjutada, kaotab kontroll oma mõtte. Saksakeelne kajastus lisas detaile: valeandmed maa kohta ja fiktiivsed karjatamisõigused, toetusesaajad, kellel puudus tegelik põllumajandustegevus, ning nõrgad maaregistrid, mis tegid kontrolli keeruliseks. Seotud kohtuasjas mõistis Ateena kohus 57 süüdistatavat süüdi, sest nad deklareerisid Kastoria piirkonnas maad alusetult EL-i toetuskõlblikuna.

Ateena läks prokuratuuriga vastasseisu

Kreeka valitsus ei piirdunud uurimise kulgemise ootamisega, vaid asus EPPO-t kritiseerima. Portaali in.gr andmetel kritiseeris peaminister Kyriakos Mitsotakis prokuratuuri tegevust ja koondas oma erakonna Uus Demokraatia ühtse vastuse taha. Valitsus rõhutab, et ühtegi parlamendiliiget ei süüdistata raha isiklikus omastamises.

See ei ole esimene kokkupõrge EPPO-ga. Varem sel aastal võttis Kreeka parlament vastu muudatuse, mis lühendas parlamendiliikmeid puudutavate uurimiste tähtaegu. See juhtus vaid mõni nädal pärast seda, kui parlament oli hääletanud 11 saadiku puutumatuse äravõtmise poolt. Kreeka kohtunõukogu määras Euroopa prokuröridele ka lühemad ametiajad, kui EPPO juhtkond oli ette näinud. Sellisel detailil on tähtsust, sest keerulised mitmeaastased pettuseuurimised vajavad järjepidevust. Euroopa peaprokurör Laura Codruța Kövesi esitas ametliku protesti.

Nimevahetus või tegelik parandus?

Valitsuse pakutud lahendus on viia OPEKEPE ülesanded AADE-sse, Kreeka maksuametisse, mida ametnikud kirjeldavad sõltumatumana. Avaldatud plaanist ei selgu aga, mis täpselt üle viiakse: millised töötajad, millised andmebaasid, kes korraldab põldude kontrolle ja kes lahendab vaideid. Euroopa Komisjon ei ole öelnud, kas uus korraldus vastab ühise põllumajanduspoliitika akrediteerimisnõuetele ehk EL-i reeglitele, millele riiklik makseasutus peab vastama enne, kui ta võib põllumajandusraha jagada (määrus 2021/2116). Ilma selle heakskiiduta on üleandmine sisuliselt sildi vahetamine.

Võrdluseks: Rumeenia makseasutus APIA valis 2026. aasta kampaanias ligi 15 000 põllumajandustootjat enne toetuste väljamaksmist kontrolli. Selleks kasutatakse satelliidi- ja ruumiandmeid, et maatükid enne raha liikumist üle vaadata. Kreeka ei ole avaldanud midagi võrreldavat selle kohta, mis OPEKEPE asemele tuleb.

Komisjon ei saa väita, et probleem tuli ootamatult. Euroopa Parlamendi delegatsioon leidis, et komisjon teadis OPEKEPE tõsistest puudustest vähemalt 2021. aastast. EL oli Kreekale OPEKEPE juhtimisvigade eest aastatel 2016–2023 juba finantskorrektsioone määranud. Euroopa Kontrollikoda hoiatas tänavu, et komisjoni pettusevastases strateegias on endiselt lünki.

EL-i põllumajandustoetused liiguvad riiklike makseasutuste kaudu, mida Brüssel ise igapäevaselt ei juhi. Kreeka juhtum näitab riski, mis tekib siis, kui raha väljamaksmisele eelnevaid kontrolle tegev asutus on väidetavalt sattunud nende mõju alla, keda ta peaks kontrollima. EPPO saab esitada süüdistusi. Ainult komisjon saab otsustada, kas Kreeka uus süsteem sobib EL-i põllumajandusraha haldamiseks. Ateena ei ole seda avalikkusele veel näidanud.