Neli riiki tõkestavad autode 90% heite-eesmärki

Saksamaa, Itaalia, Poola ja Tšehhi on Bloombergi ja RMF-i teatel koondanud piisava toetuse, et peatada Euroopa Komisjoni kompromiss autode heitenormide kohta. Kui see kooslus püsib, ei läbi ükski ettepaneku versioon nõukogu, kus EL-i õigusaktide üle hääletavad liikmesriikide valitsused, ilma nende nõudmisi arvestamata. Vaidlus käib selle üle, kui palju paindlikkust jätab Euroopa sisepõlemismootoritest loobumisel ning kes maksab, kui ajakava hakkab tööstust survestama.

Aritmeetika, mis lukustab läbirääkimised

Kehtiva EL-i õiguse järgi peavad pärast 2035. aastat müüdavad uued autod vähendama väljalasketoru CO2-heidet 100% võrreldes 2021. aasta tasemega. See tähendab sisuliselt uute bensiini- ja diiselautode müügi lõppu (EUR-Lex). Komisjon pakkus sihi uuesti avamist ja selle langetamist 90% peale, mis jätaks kitsa võimaluse sünteetilistel või taastuvkütustel töötavatele autodele (Reuters/MarketScreener, EUobserver).

Saksamaa ja Itaalia andsid 25. juuni keskkonnaministrite kohtumisel mõista, et ka 90% eesmärk on nende jaoks liiga piirav, kirjutasid Bloomberg ja RMF.

Enamik EL-i õigusakte võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega: poolt peab olema vähemalt 15 liikmesriigi valitsust 27-st, kes esindavad 65% EL-i elanikkonnast (nõukogu). Blokeerimiseks on vaja nelja riiki, kelle elanikkond moodustab üle 35% EL-i kodanikest. Saksamaal, Itaalial ja Tšehhil on rahvastikukaal olemas, kuid valitsusi on vaid kolm. Poola lisab neljanda hääle ja tõstab rühma umbes 42% peale, mis ületab mõlemad künnised (Eurostat, RMF).

Blokeeriv vähemus ei saa ise alternatiivset seadust kirjutada. Küll aga sunnib see vastaspoole läbi rääkima.

Neli pealinna, neli erinevat nõudmist

Paindlikkust nõudvad riigid liiguvad samas suunas, kuid tahavad erinevaid asju. Saksamaa soovib rohkem aega, e-kütuste tunnustamist ehk sünteetilisi kütuseid, mida toodetakse püütud CO2-st ja taastuvelektrist, ning kaitset pistikhübriididele. Itaalia surub peale biokütuseid ja „tehnoloogianeutraalsust” ehk põhimõtet, et reeglid peaksid piirama heidet, mitte ette kirjutama mootoritüüpi.

Rooma surve taga on autotööstus, mis tootis 2024. aastal 591 000 sõidukit, võrreldes 1,74 miljoniga 2000. aastal (OICA). Tšehhi, mille majandus sõltub Škoda tarneahelast, tahab enne 2030. aastat leebemaid reegleid, et tootjad ei saaks ülemineku ajal suuri trahve. Poola esitab vaidluse õigluse küsimusena: kes kannab kulu ja millise ajakava järgi.

Elektriautode müük kasvab. Itaalias jõudis laetavate autode osakaal uutes registreeringutes 2026. aasta alguses 16,7%-ni, samal ajal kui Euroopa keskmine oli 31,6% (Repubblica). Nelja riigi väide pole, et üleminekut ei toimu. Nad ütlevad, et töötajatel ja tarnijatel on ellujäämiseks vaja paindlikumaid vahendeid.

Rangema joone vastus ja Prantsusmaa ebamäärasus

Seitse riiki, nende seas Taani, Prantsusmaa, Holland, Hispaania ja Rootsi, hoiatasid juuni alguses Brüsselit reeglite nõrgendamise eest. Nende hinnangul peletaks taganemine eemale investorid, kes juba rajavad elektriautode ja akude tehaseid (Euronews). Kliimavolinik Wopke Hoekstra kordas seda mõtet 25. juuni nõukogul, nimetades elektriautode müügikasvu „spectacular” (Economic Times/Reuters).

Rootsi näitab rangema joone loogikat. Elektriautode osakaal uutes registreeringutes on seal üle 40% ning elektriga sõitmise kilomeetrikulu on ligikaudu poole väiksem kui diislil. Stockholm on taristu ehitanud kehtivate reeglite järgi (Energimyndigheten, Nordea). Eesmärgi nõrgendamine liigutaks kulu nende riikide poole, kes tegutsesid varem.

Prantsusmaa on määrav ebamäärane lüli. Pariis kirjutas alla seitsme riigi kirjale, kuid tegi Roomaga ka ühisavalduse, kus rõhutati töökohti ja Euroopa vajadust vältida ühe mootoritehnoloogia ette kirjutamist (Adnkronos). Prantsusmaa toetab 2035. aasta suunda, ent tahab kaitsta oma surve all olevat autode tarneahelat. Kas see positsioon lõpphääletuseni püsib, pole selge.

Neljariigiline kooslus põhineb diplomaatilisel infol, mitte avaldatud nimelisel hääletusel (Bloomberg). Komisjoni tekst pole lõplik ning nelja riigi nõudmised lähevad lahku: Saksamaa sünteetiliste kütuste surve teenib teistsuguseid tehaseid kui Itaalia biokütuste soov või Tšehhi trahvileevendus. Autotootjad, tarnijad ja akuinvestorid 27 riigis otsivad sellest vaidlusest üht vastust: kas reegli ümber saab pikaajaliselt planeerida või mitte?