NATO Põhjamaad survestavad Wangi

Hiina välisminister Wang Yi külastas juuli alguses Taanit, Rootsit, Soomet ja Norrat. Rootsis oli see Hiina välisministri esimene visiit 22 aasta jooksul. Peking esitles visiiti partnerluse ja vabakaubanduse raamistikus. Põhjamaade valitsused tõstsid aga esiplaanile teise teema: Hiina suhe Venemaaga on Euroopa julgeolekuprobleem ning kaubandusagenda seda kõrvale ei lükka.

Mõni aasta tagasi oleks Wang sattunud teistsugusesse diplomaatilisse keskkonda. Soome ja Rootsi olid sõjaliselt liitumata riigid, kes ajasid Pekingiga kaubandussuhteid, hoides julgeolekuküsimused eraldi. Taani ja Norra olid küll NATO asutajaliikmed, kuid suhtumine oli sarnane. See muutus, kui Soome liitus NATO-ga 2023. aastal ja Rootsi 2024. aastal. Wang seisis nüüd silmitsi nelja liitlasvalitsusega, kelle julgeolekupoliitika keskmes on Venemaa heidutamine. Sama Venemaa, kelle sõjalises toetamises Pekingit süüdistatakse.

Soome tõmbas piiri maha

Kõige teravama tooni andis Soome. Välisminister Elina Valtonen seadis kohtumisel Wangiga keskseks Venemaa sõja ja Euroopa julgeoleku (Soome valitsus). Avalikult ütles Valtonen, et Venemaa toetamine seab Euroopa julgeoleku surve alla, ning väljendas kahetsust Hiina ja Venemaa koostöö süvenemise üle (Yle). Soomel on Venemaaga 1340 kilomeetri pikkune piir ning Soome välispoliitika lähtekoht on iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitse (Soome välisministeerium). Valtonen kõneles NATO piiririigi, mitte ettevaatliku vahendajana.

Taani edastas sama sõnumi ärilisemas vormis. Välisminister Lars Løkke Rasmussen ütles, et on Hiina toetuse pärast Venemaa sõjale „sügavalt mures”, rõhutades samal ajal Hiina tähtsust Taani ettevõtetele (Politiken). Wang kutsus Kopenhaagenit mängima EL-i ja Hiina suhetes „konstruktiivset rolli”, kuid Hiina väidet, et Løkke kiitis kahepoolset kaubanduskoostööd, Taani pool ei kinnitanud (BT). Rootsis nimetas välisminister Maria Malmer Stenergard Ukrainat üheks põhiteemaks ja tõstatas ka vangistatud Rootsi kirjastaja Gui Minhai juhtumi.

Mida Wang sai ja mida mitte

Visiidi taustal muutus toon Berliinis veel karmimaks. Saksamaa välisministeerium kutsus Hiina suursaadiku välja teadete tõttu, mille järgi Venemaa sõdurid olevat saanud väljaõpet Hiina sõjaväeobjektidel. Reuters viitas Venemaa sõjaväe sisedokumentidele, Welt Euroopa luureandmetele (t-online, n-tv). Avalikkusele pole esitatud täielikku tõendiahelat ja Peking eitab süüdistust. Ent juba väide ise teeb Euroopa valitsustel raskemaks käsitleda Hiinat lihtsalt kaubanduspartnerina.

Wang kujundas visiidi diplomaatilise avanguna. Hiina teatel toimusid kohtumised Põhjamaade välisministrite kutsel. Pekingi eelistatud sõnavara on partnerlus, vabakaubandus ja sügavam koostöö. See aitab hajutada EL-i riskide vähendamise poliitikat, mille eesmärk on vähendada kriitilist sõltuvust Hiinast ilma kaubandussuhteid katkestamata.

EL-i otsesuhtlus Pekingiga jätkub. Brüssel ja Peking alustasid juuni lõpus ministrite tasandi kaubanduskõnelusi, mille tulemusi oodatakse oktoobriks (EUnews). Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hoiatas, et EL tegutseb, kui Peking ei näita selleks ajaks konkreetset edenemist kaubandussuhete vastastikkuses (Euronews). EL kirjeldab Hiinat alates 2019. aastast korraga koostööpartneri, majanduskonkurendi ja süsteemse rivaalina (Euroopa Komisjon).

Liikmesriikide pealinnad ei määra EL-i kaubanduspoliitikat üksi. Küll aga kujundavad nad poliitilist õhustikku Euroopa Ülemkogus, kus riigi- ja valitsusjuhid seavad liidu suuna. Nädal, mil Põhjamaade valitsused sidusid Hiina avalikult Venemaaga, muudab selle õhustiku oktoobri eel jäigemaks.

Visiit ei toonud konkreetset tulemust: ei kokkulepet Ukraina kohta, ei kaubandusjäreleandmist ega uut sanktsiooniplaani. Wang sai ligipääsu. Põhjamaad hoidsid diplomaatilise kanali avatuna, kuid tegid selgeks, et soojem suhtlus Pekingiga käib läbi Venemaa küsimuse.