Geeniteraapia järel suutis neli patsienti esemeid leida

Päriliku silmahaiguse tõttu pimedaks jäänud inimesed õppisid geeniteraapia ja spetsiaalsete valgusprillide abil enda ees olevaid esemeid märkama ning nende asukohta määrama. Mõlema kasutamist harjutati juhendaja käe all. Kümne patsiendiga uuringus paranes tulemus objektikatsetes neljal kaheksast osalejast (IFLScience). 7. oktoobril ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud tulemused laiendavad ühele patsiendile tuginevat varasemat tõendusmaterjali (uuringu artikkel).

Mõned osalejad leidsid prille kandes ka ukseava või järgisid põrandale tõmmatud joont, kuid teadlased ei avaldanud nende ülesannete tulemusi (uurimisrühma teade). Võimed on piiratud. Inimesele, kes varem tajus vaevu valgust, on need siiski uued.

Nägemisrakkudele uus ülesanne

Terve silma tagaosas asuvad kepikesed ja kolvikesed püüavad valgust, nagu digikaamera sensor. Pigmentretiniit hävitab neid rakke aastate jooksul.

Signaali edastavad silmast ajju ganglionrakud. Need võivad valgust püüdvatest rakkudest kauem vastu pidada (2021. aasta artikkel ajakirjas Nature Medicine). Ganglionrakud töötavad edasi, kuid neil pole enam midagi ajju edastada.

Süst annab neile uue ülesande. Kahjutu, geenitehnoloogiliselt muudetud viirus viib rakkudesse geneetilised juhised, mille abil hakkavad ganglionrakud tootma valgustundlikku valku. See valk võimaldab rakkudel valguse peale aktiveeruda, mööda minnes hävinud fotoretseptoritest.

Pimedaks jäämise põhjustanud geen jääb muutmata. Seepärast loodavad teadlased, et see lähenemine võib aidata paljude eri geenimutatsioonidega inimesi. Sama põhimõtet rakendatakse ka teistes ravistrateegiates, mis ei sihi kindlat geeni (ülevaade geenist sõltumatutest võrkkesta ravistrateegiatest). Kümne patsiendi põhjal ei saa seda veel tõendada.

Prillid annavad ravitud rakkudele valgussignaali, millele need reageerivad. Osalejad harjutasid nende kasutamist juhendaja käe all (uuringu artikkel). Prantsuse ettevõtte GenSighti rahastatud uuringusse kaasati inimesed, kelle ganglionrakkude kiht oli suhteliselt hästi säilinud (uuringu register).

Kaks eri mõõdupuud

Uuringus mõõdeti paranemist kahel eri viisil, mis annavad vastuse eri küsimustele.

Esimene mõõdik oli valgustundlikkus: kui nõrka valgust inimene märkab. Kümnest osalejast seitsmel paranes valgustundlikkus ja kuus ületasid teadlaste ette määratud kliiniliselt olulise paranemise piiri (IFLScience). See piir näitab valguse märkamist, mitte igapäevast toimetulekut.

Teine mõõdik oli esemete tuvastamine: kas inimene suutis öelda, kas tema ees laual on ese, ja näidata, kus see asub. Siin paranes tulemus neljal kaheksast osalejast. See tulemus näitab praktilist nägemist paremini. Keegi ei saanud tagasi normaalset nägemist, ei lugenud teksti ega tundnud nägusid ära.

Uus tulemus täiendab varasemat tööd. 2021. aastal teatas sama uurimisprogramm, et üks mees suutis ravitud silma ja prille kasutades esemeid tajuda, nende asukohta määrata, neid loendada ja puudutada; ilma prillideta ta seda ei suutnud (2021. aasta artikkel ajakirjas Nature Medicine). Uus artikkel lisab tõendeid teiste osalejate kohta ja näitab, et mõju ei piirdunud ühe inimesega.

Esmalt kontrolliti ohutust

Tegu oli varase uuringuga, mille peamine eesmärk oli kontrollida ravi ohutust. Enamik silmaga seotud kõrvaltoimeid olid kerged või mõõdukad (uurimisrühma teade). Üks raske kõrvaltoime tekkis kohe pärast süsti ja möödus mõne minutiga.

Uuringu ülesehitus piirab seda, mida nägemistulemuste põhjal järeldada saab. Kõik osalejad said ravi, juhuslikku jaotamist ei olnud ning võrdlusrühm puudus (uuringu register). Seetõttu on raske eristada ravi mõju harjutamise, motivatsiooni või juhuse mõjust.

Uuringu registri järgi kestab uuring 2027. aasta oktoobrini (uuringu register). Praegu on tegu uurimistulemusega, mitte kättesaadava raviga. Väikeses kontrollrühmata uuringus tuvastasid mõned kaugelearenenud pigmentretiniidiga osalejad prillide abil esemeid, kuid võime oli piiratud. Kas sellest saab igapäevaelus kasulik nägemisvõime, selgub alles suuremast kontrollrühmaga uuringust. Sellele saab GenSight koos partneritega vastata vaid sellise uuringuga.