Prantsusmaa algatas liputa Vene tankeri süüasja

Prantsuse mereväe sõjalaev jälitas tankerit Tagor Atlandil mitu päeva ja läks aluse pardale Bretagne’ist läänes. Tanker oli reisi ajal vahetanud lipuriiki Madagaskarilt Kamerunile. Mõlemad registreeringud olid kehtetud. Vene kapten ei täitnud korraldusi (Maritime Executive). Briti sõjalaev aitas alust öösel jälgida (NDTV).

Tagor seisab nüüd Douarnenez’ lahes kriminaaluurimise all. Menetluse alus on défaut de pavillon, ehk kehtiva liputa sõitmine. Prantsusmaa on Vene varilaevastiku tankereid varemgi kinni pidanud, kuid seni lõppesid juhtumid haldustrahviga. Seekord liigub asi esimest korda kriminaalmenetlusse (Euronews). President Emmanuel Macron nimetas sanktsioonidest möödahiilimist „vastuvõetamatuks” (DW). Prantsusmaa katsetab, kas füüsilist kinnipidamist saab kasutada õigusliku survevahendina.

Üks riik liigub, samal ajal kui 27 kokkuleppele ei jõua

Prantsusmaa tugineb selliste tankerite peatamisel UNCLOS-ile, ÜRO mereõiguse konventsioonile, mis määrab riikide õigused merel. Konventsiooni artikkel 110 lubab sõjalaeval avamerel aluse peatada, kui sellel puudub kehtiv lipp (Völkerrechtsblog). Nii minnakse mööda EL-i sanktsioonipoliitika põhiprobleemist: sanktsioonide muutmiseks on vaja ühehäälsust, ehk kõigi 27 liikmesriigi nõusolekut. Mitu mereriiki ei soovi kõige tugevamat laual olevat meedet.

EL-i 21. sanktsioonipakett, mida oodatakse juuni alguses, lisab sihikule uusi varilaevastiku tankereid (Livemint). Samal ajal on endiselt blokeeritud mereteenuste täiskeeld, mis keelaks EL-i ettevõtetel Vene naftat vedavaid laevu kindlustada, mehitada või teenindada. Euronews Greece’i andmetel nõuavad Kreeka ja Malta, et keeld tuleks vaid siis, kui G7 ehk suuremad lääneriigid liiguvad esimesena. Küpros toetas sama joont 20. sanktsioonipaketi läbirääkimistel. Kreeka, Küprose ja Malta ettevõtted teenivad Vene lasti vedavatele alustele mereteenuseid pakkudes miljardeid. See seletab, miks just need valitsused piirangutele kõige tugevamalt vastu seisavad.

Poola juhib vastasleeri. Seitse liikmesriiki on nõudnud varilaevastikule karmimaid piiranguid (Newsmax Polska). Poola ja Taani on korraldanud ühiseid õppusi, kus harjutati kahtlustatavate varilaevastiku aluste pardale minekut (PolSOF). Sanktsioonivaidlust määrab lõhe nende vahel, kes tahavad tegutseda, ja nende vahel, kes ei lase selleks EL-i tasandil raamistikku luua.

Läänemere ummik

Ka karmima liini pooldajatel on oma vetes vähe tegutsemisruumi. Eesti välisminister nimetas Prantsusmaa pardaleminekut „õigeks signaaliks” (ERR). Samas on Eesti tunnistanud, et Läänemerel kaasneb tankerite pardale minekuga liiga suur risk: Vene saatelaevad liiguvad tankerite lähedal ja muudavad jõustamise kontaktpunktis ohtlikuks. Taani kontrollib Läänemere ainsaid sissepääse, Taani väinu, kuid pole seni ühtki sellist pardaleminekut teinud.

Prantsusmaa saab Atlandi avamerel tegutseda, sest Vene mereväe saatelaevu seal pole. Läänemerel, kus varilaevastiku liiklus on kõige tihedam, muudab Vene baaside lähedus arvestuse teistsuguseks. Jõustamine toimub seal, kus see on kõige ohutum, mitte seal, kus seda kõige rohkem vaja oleks.

Venemaa kohaneb. Ta on hakanud varilaevastiku aluseid süstemaatiliselt oma registrisse ümber registreerima (Ukrainska Pravda). Kehtiva Vene lipu all sõitev laev pole enam liputa alus ja seda ei saa UNCLOS-i artikli 110 alusel peatada. Kui Venemaa ümberregistreerimise lõpuni viib, sulgub õiguslik rada, millele Prantsusmaa praegu tugineb. Ilma ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadita asendust pole, sest Venemaa vetostaks selle.

Tagor seisab Prantsuse lahes ja kaptenit ootab kriminaalmenetlus. Samal ajal sulgeb Venemaa laev laeva haaval auku, mis tegi pardalemineku üldse võimalikuks.