Prantsusmaa laenab võlakirjaturult kallimalt

Prantsusmaa laenukulu kasvab ning esmaspäeval kandus mure üle eurole. Aasia kauplemise ajal, kui enamik Euroopast veel magas, maksis euro umbes 1,1161 dollarit, mis oli madalaim tase alates 2025. aasta maist (MUFG). Turgude liikumise järjekord viitab, et Prantsusmaa eelarverisk lisas euro langusele hoogu. Sellest ei selgu, kui suure osa langusest see põhjustas.

Euro ja dollari kursi langus võib tähendada euro nõrgenemist, dollari tugevnemist või mõlemat. EKP päevane viitekurss, mis näitab kurssi ühel kindlal ajal, langes vähem: esmaspäeval oli see 1,1204 dollarit, reedel, 2. oktoobril aga 1,1225 dollarit (EKP).

Prantsuse võlakirjad liikusid esimesena

Reedel tõusis Prantsusmaa kümneaastase laenu tootlus 4,993%-ni. See oli Saksamaa omast umbes 1,59 protsendipunkti ehk 158,67 baaspunkti kõrgem; üks baaspunkt on sajandik protsendipunkti (Dow Jones). Tootluste vahe ehk riskimarginaal näitab, kui palju suuremat tootlust nõuavad investorid Prantsusmaale laenamise eest võrreldes Saksamaaga. Prantsuse majandusmeedia seostas survet vaidlustega 2027. aasta eelarve üle (L'Agefi).

Euro jõudis öise kauplemise ajal madalaima tasemeni pärast Prantsuse võlakirjade tootluse tõusu. Samuti odavnes euro naelsterlingi ja Šveitsi frangi suhtes, mida üksnes dollari kallinemine ei selgitaks. ING strateeg Chris Turner tõlgendas seda märgina, et kauplejad nõudsid Prantsusmaa eelarveriski tõttu eurodes varade hoidmise eest suuremat tootlust (ING).

Intressiootused viitavad samas suunas. ING hinnangul on turud alates septembri lõpust kärpinud EKP oodatavate intressitõusude mahtu umbes 30 baaspunkti võrra, USA Föderaalreservi puhul aga ligikaudu 13 baaspunkti võrra (ING). Kui eurohoiustelt ja eurodes võlakirjadelt oodatakse väiksemat tootlust, muutuvad dollarivarad atraktiivsemaks.

Mida liikumiste ajastus ei näita

Esmaspäev süvendas juba alanud langust: euro oli odavnenud neli nädalat järjest (Reuters). Ka dollaril on oma lugu. Oxford Economicsi Ricardo Amaro seostab euro laiemat langust 2026. aastal osaliselt muutunud ootustega Föderaalreservi poliitika suhtes (DW).

Hispaania tuli mängu hiljem. Peaminister Pedro Sánchez kuulutas kell 09:18 Madridi aja järgi välja ennetähtaegsed valimised 29. novembriks. Selleks ajaks oli euro Aasia kauplemissessiooni madalaimast tasemest juba läbi käinud (La Moncloa). Valimisteade ei selgita öist madalpunkti, kuid keskpäevaks olid Hispaania laenukulud tõusnud (Europa Press) ja teade mõjutas seega hilisemat kauplemist.

Prantsusmaaga seotud surve leevenes esmaspäeva lõpuks. Prantsuse ja Saksa võlakirjade tootluse vahe kahanes umbes 136–137 baaspunktini (Reuters LSE vahendusel). New Yorgi pärastlõunal oli euro tõusnud tagasi umbes 1,1211 dollarini, kuid oli päeva arvestuses endiselt 0,36% miinuses (Reuters). Mõlemad taastusid samal ajal. See sobib Prantsusmaa eelarveriski seletusega, kuid ei tõesta põhjuslikku seost.

Kes maksab

Kõige otsesem kulu langeb Prantsuse riigikassale ja avaldub järk-järgult. Olemasolevate võlakirjade intressimäärad on fikseeritud, nii et kõrgemad tootlused suurendavad riigi kulu alles siis, kui Prantsusmaa emiteerib uut võlga või asendab tähtajaks jõudvaid võlakirju.

Prantsusmaa müüs 1. oktoobril kogu pakkumisel olnud 11,999 miljardi euro väärtuses võlakirju. 2036. aastal lunastuva võlakirja tootluseks kujunes umbes 4,93%; 3. septembril oli sama võlakirja tootlus olnud 4,23% (Reuters, Le Monde). Tootlus tõusis enne esmaspäeva ja peegeldab mitu nädalat kogunenud muret. Rahandusminister Roland Lescure väitis, et oksjon kinnitas Prantsusmaa usaldusväärsust laenuvõtjana (Boursorama). Oksjon näitab, et Prantsusmaa saab laenu võtta. See ei ütle midagi laenu hinna kohta.

Lisanduv intressikulu tähendab, et valitsusel jääb sama summa millelegi muule kulutamata, kui ta ei tõsta makse ega laena katteks juurde. Uute Prantsuse võlakirjade ostjad võidavad, sest saavad kõrgema tootluse lukku panna. Senised omanikud kaotavad siis, kui peavad võlakirja müüma: vana, madalama intressiga võlakiri on vähem väärt, kui uute võlakirjade tootlus tõuseb.

Tõendid lubavad teha kitsama järelduse kui väita, et Prantsusmaa põhjustas kogu euro languse. Euro oli juba odavnenud ja dollar püsis tugev, kuid Prantsusmaa eelarvemured paistavad olevat esmaspäeval euro nõrkust süvendanud. Prantsusmaa sai võlakirju müüa, ent investorid nõudsid septembri võrreldava oksjoniga võrreldes kümneks aastaks laenates umbes 0,7 protsendipunkti kõrgemat tootlust. Lisakulu kasvab oksjonilt oksjonile, kuni valitsus ja parlament 2027. aasta eelarves kokkuleppele jõuavad.