Prantsusmaa kärbib protestide ajal 1,588 õpetajakohta

Neljapäeval esitles peaminister Sébastien Lecornu valitsus 2027. aasta eelarvet. Õhtuks oli haridusminister lubanud loobuda õppetoetuseta tudengitele kavandatud registreerimistasust (DNA). Õpetajakohtade kärbe jäi kavasse, kuigi just töötajate nappuse üle protestivad õpilased. Lecornu peab eelarve läbi suruma parlamendis, kus valitsusel pole enamust.

Mida õpilased nõuavad

Kooliprotestid algasid enne eelarvekava avalikustamist. BFMTV andmetel sai liikumine alguse 18. septembril Pariisi eeslinnas Créteilis asuvas Lycée Saint-Exupéry koolis. Väljaande sõnul puudutavad õpilaste etteheited nende igapäevast koolielu: puuduvaid õpetajaid ei asendata, klassid on ülerahvastatud, koolimajad külmad ning riiklik kõrgkoolidesse vastuvõtuplatvorm Parcoursup tekitab stressi.

Protestid on viinud kokkupõrgeteni politseiga. Siseminister Laurent Nuñezi sõnul pidas politsei neljapäeval, 1. oktoobril kooliblokaadidel kinni 1949 inimest (TF1).

Kellelt ja milleks eelarve raha küsib

Valitsus loetleb 43 mld € ulatuses uusi meetmeid ja 11 mld € varasemate otsuste mõju. Kokku teeb see 54 mld € (Prantsuse valitsus, Reuters). See ei tähenda, et riik kulutab praegusest 54 mld € vähem. Summa näitab vahet eelarvekava ja kulude vahel olukorras, kus pensionid, palgad ja muud väljaminekud jätkaksid automaatset kasvu.

Seetõttu väheneb eelarvepuudujääk vaid veidi. Valitsuse prognoosi järgi on puudujääk tänavu 5,4% SKP-st ning 2027. aasta eesmärk on 5,0% (Prantsuse valitsus).

Suurim koormus langeb avaliku sektori palgale ja pensionäridele. Ametnike palgad külmutatakse ning umbes 1260 eurost suuremad pensionid kasvavad hindadest aeglasemalt (Reuters).

Tudengitele suunatud meede oli õppetoetuseta õppurite registreerimistasu: 178 eurot aastas BTS-i kutseõppeprogrammides ja 270 eurot ettevalmistusklassides (Franceinfo). Tasu oleks toonud riigile umbes 33 mln €, kuid haridusminister Édouard Geffray lubas sellest loobuda juba mõni tund pärast eelarve esitlemist (DNA). Lubadust pole veel eelnõusse kirjutatud. Eelnõu külmutab ka eluasemetoetused APL, millest sõltuvad paljud tudengid. Nende kohta pole valitsus järeleandmist lubanud.

Rohkem raha, vähem õpetajaid

Le Monde’i andmetel kasvab koolide rahastus 1,2 mld € võrra, umbes 64 mld euroni, kuid õpetajakohti kaob 1588. Geffray põhjendab kärbet õpilaste arvu vähenemisega ligikaudu 180 000 võrra. Tema arvestuse järgi kaoks õpilaste arvu langusega samas proportsioonis umbes 9600 õpetajakohta (France 24).

See võrdlus lähtub riigi keskmisest. Mõnes piirkonnas õpilaste arv väheneb, teistes püsib, kuid avaldatud arvudest ei selgu, millised koolid töötajaid kaotavad. Koha võib kaotada ka kool, kus puuduvaid õpetajaid juba praegu ei asendata. Just sellest õpilased räägivadki.

Parlament, mida Lecornu ei kontrolli

EL seab eelarvepuudujäägile üldised piirid, kuid ei otsusta, kuidas kärped jagunevad. Liigse eelarvepuudujäägi menetluse alusel saavad teiste liikmesriikide rahandusministrid survestada Prantsusmaad vähendama puudujääki, mis ületab aluslepingus seatud 3% piiri SKP-st (EUR-Lex). Õpetajate arvu üksikutes lütseumides nad ei määra. Selle otsuse teeb Pariis.

Lecornu’l pole parlamendis kindlat enamust, nagu märkis ka To Briefi varasem ülevaade. Sotsialistide saadikud ütlesid neljapäeval, et ei näe kompromissiks alust (Le Monde). Rahvuskogu pidi eelnõusid arutama hakkama 13. oktoobril (EFE).

Põhiseaduse artikkel 49.3 võimaldab valitsusel eelnõu hääletuseta vastu võtta. Rahvuskogu saab seejärel valitsuse umbusaldushääletusega kukutada. Lecornu oli juba lubanud seda artiklit mitte kasutada (Le Figaro).

Valitsus taganes odavaima ja värskeima etteheite osas: tasust, mis ei pruukinudki õpilasi tänavale tuua. Ka see järeleandmine on esialgu vaid lubadus. Õpetajakohtade kärbe jäi eelarvesse, nii et õpilaste peamine mure asendamata õpetajate pärast lahendust ei saa. Kui Rahvuskogus algab arutelu, peavad Geffray ja Lecornu selgitama, millistest koolidest need 1588 kohta kaovad. Samuti peavad nad põhjendama, miks kärbe ei taba koole, kus puuduvate õpetajate asendamisega juba praegu hätta jäädakse.