Prantsusmaa külmutab maksed €3.5tn võla tõttu

Prantsusmaa riigivõlg on 3 536,1 mld € (INSEE). Eelarvepuudujääk ehk vahe riigi kulude ja tulude vahel püsib üle 5% SKP-st (IMF). Brüssel algatas Pariisi suhtes eelmisel aastal ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, mis kohustab valitsust esitama usutava kava kulude kontrolli alla saamiseks (nõukogu). Vaidlus ei käi enam selle üle, kas Prantsusmaa peab kohanema. Vaidlus käib selle üle, kelle arvelt kohanemine tuleb.

Brüssel jälgib nüüd kulude kasvu

EL-i reeglid nõuavad, et liikmesriigi puudujääk jääks alla 3% SKP-st ja riigivõlg alla 60% SKP-st (nõukogu). Prantsusmaa rikub mõlemat piiri. IMF-i hinnangul peab Pariis eelarvepositsiooni parandama kuni 2029. aastani igal aastal ligikaudu 0,8 protsendipunkti SKP-st (IMF).

Brüsseli järelevalve mehhanism on muutunud. EL-i uuendatud fiskaalraamistikus on keskne näitaja valitsuskulude kasv, millest arvestatakse välja intressimaksed, EL-i rahastatud programmid ja tsüklilise tööpuudusega seotud kulud (Euroopa Komisjon). Brüssel ei ütle Pariisile, milliseid toetusi kärpida. Ta seab kulude kasvule ülempiiri. Prantsuse valitsuse otsustada jääb, mis säilib ja mis külmutatakse.

Külmutamine vähendab ostujõudu

Siin tuleb Prantsuse poliitikasse mõiste „année blanche”. See tähendab aastat, mil tavaliselt inflatsiooniga koos kasvavad maksed jäetakse samale tasemele. Sihtmärgiks võivad muutuda pensionid, toetused, tervishüvitised ja tulumaksuastmed ehk kõik, mis on seotud hinnatõusuga.

Mehhanism on lihtne. Kui inimese kuupension on 1 000 € ja inflatsioon 3%, peaks pension tõusma 1 030 euroni. Kui see jääb 1 000 eurole, säästab riik ühe inimese kohta 30 € kuus. Miljonite saajate peale annab see eelarves märgatava kokkuhoiu, ilma et valitsus kuulutaks välja otsest „kärbet”. Majandusuuringute instituut Rexecode arvutas, et korduvad külmutamisaastad võiksid viia Prantsusmaa puudujäägi 2030. aastaks alla 3% piiri (Le Figaro).

Puudujääk paraneb, sest inimesed saavad tegelikus väärtuses vähem, kui nad ootasid. Pensionäride ostujõud väheneb. Töötajad, kelle palk tõuseb, kuid kelle maksuvabad piirid ja maksuastmed ei liigu, satuvad kõrgemasse maksukoormusesse. Raamatupidamises paistab see haldusliku muudatusena. Majanduslikult on see kaotus leibkonnale.

Tervishoiukulu liigub mujale

Kõige konkreetsem samm puudutab seni tervishoidu. Valitsus saatis Prantsusmaa riiklikule ravikindlustusametile CNAM-ile määruste eelnõud, millega vähendatakse osa ravimite, hambaravi, meditsiiniseadmete ja patsienditranspordi hüvitamismäärasid (Le Monde). Fiskaalpoliitika mõttekoda IFRAP hindab 2027. aasta tervishoiupaketi mahuks 2,15 mld € (IFRAP).

Peaminister Sébastien Lecornu on avalikus selgituses toonud näiteks inimesed, kes ostavad aastas üle 50 ravimikarbi või käivad arsti juures rohkem kui 24 korda (TF1 Info). Need on poliitilise sõnumi piirid, mitte avaldatud hüvitamisreeglid. CNAM-ile saadetud määrused puudutavad hüvitamismäärasid, mitte patsientide külastus- või ostulagesid.

Kulu ei kao. Täiendavad tervisekindlustajad ehk era- ja tööandjapõhised skeemid, mis katavad riiklikust süsteemist välja jääva osa, hoiatavad, et neile kandub ligikaudu 1,5 mld € kulusid. See liigub edasi kindlustusmaksetesse, mida maksavad töötajad, pensionärid ja tööandjad (Le Memento). Riigi puudujääk väheneb. Leibkondade tervishoiukulu suureneb.

Intressikulu sööb eelarveruumi

Prantsusmaa võlateeninduskulu ulatub 2026. aastal 59,3 mld euroni (AFT). BNP Paribas hindab, et kui laenukulud püsivad kõrgel, neelavad intressimaksed ligikaudu 60% 2027. aastaks kavandatud kulukasvust (BNP Paribas). See raha ei osta uusi haiglaid, õpetajaid ega toetusi. See teenindab varasemat võlga.

Saksa finantsmeedia käsitleb Prantsusmaad üha selgemalt euroala riskina. Prantsuse ja Saksa riigivõlakirjade tootluse vahe on laienenud umbes 80 baaspunktini ehk 0,8 protsendipunktini ning investorid vaatavad Prantsuse võlga juba peaaegu sama ettevaatlikult kui Itaalia võlga (Handelsblatt, FAZ). Riigi puhul, mida euroalal on kaua käsitletud turvalise tuumiklaenajana, on see nihe sisuline: kõrgem laenukulu suurendab puudujääki, mida Pariis üritab samal ajal vähendada.

Nagu kirjutasime eelmisel nädalal, ütles IMF Pariisile, et senised konsolideerimiskavad ei ole piisavad. Tervishoiupakett on valitsuse esimene konkreetne vastus. Ent 2,15 mld € kokkuhoidu on vaid väike osa puudujäägist, mis ületab 5% SKP-st. Lecornu valitsus on nimetanud esimese lõigu. Palju suurema ülejäänud arve kandjad on veel nimetamata.