Prantsusmaa ja Itaalia otsivad Liibanonile koalitsiooni

Emmanuel Macron ja Giorgia Meloni leppisid sel nädalal Antibes’i tippkohtumisel kokku, et hakkavad toetama rahvusvahelist koalitsiooni, mis võtaks üle UNIFIL-i ehk ÜRO rahuvalvejõudude rolli Liibanonis pärast mandaadi lõppu 31. detsembril 2026 (Daily Sabah, UN News). Pariis ja Rooma põhjendavad seda vajadusega vältida Lõuna-Liibanonis ohtlikku julgeolekutühimikku. Keerulisem küsimus on, milline Euroopa pealinn saab sellise missiooniga õiguslikult, poliitiliselt ja praktiliselt liituda.

Kaks plaani, üks silt

Macroni ja Meloni sõnastus on lai: EL-i ja ÜROga koordineeritud koalitsioon, mis tugevdaks Liibanoni suveräänsust (Euronews). EL-i diplomaatilise teenistuse ehk EEAS-i plaan on kitsam: kolmeaastane tsiviil-sõjaline missioon, mis nõustaks ja koolitaks Liibanoni relvajõude piiriturbe, seire ja merekaitse alal (Devdiscourse, LBC Group).

Vahe on poliitiliselt oluline. Väljaõppemissiooni saab kodus müüa toetuse ja võimearendusena. Relvastatud rahuvalvemissioon tähendab, et parlamendid peavad leppima ka kaotuste riskiga. ÜRO peasekretär António Guterres on esitanud oma variandid, mis ulatuvad umbes 2 000-st kuni enam kui 5 500 vormikandjani, kelle ülesanne oleks jälgida relvarahu ja toetada Liibanoni armeed (UN News).

See, kas UNIFIL-i järglane on ÜRO operatsioon, EL-i missioon või valmisriikide koalitsioon, määrab ka iga osaleja õigusliku aluse. Prantsusmaa ja Itaalia algatus ei asenda automaatselt ümberkujundatud ÜRO kohalolekut. See konkureerib sellega.

Siseriiklikud lukud

Igal Euroopa riigil, kes võiks sõdureid saata, on oma õiguslik pidur.

Iirimaa on kõige selgem näide. Iiri õigus nõuab enam kui 12 sõduri välismissioonile saatmiseks kolme heakskiitu: valitsuselt, Dáililt ehk parlamendilt ja ÜRO mandaati. Valitsus on kiitnud heaks eelnõu, mis eemaldaks ÜRO nõude, kuid parlament ei ole seda vastu võtnud ning valitseva Fianna Fáili tagapingisaadikud on juba vastu hakanud (RTÉ, Irish Examiner). Kui järglasmissioon ei ole ÜRO operatsioon, ei saa Iirimaa kehtiva õiguse järgi osaleda. See annab ÜRO Julgeolekunõukogule, sealhulgas vetoõigusega Venemaale ja Hiinale, kaudse mõju Iirimaa kriisiohjeotsustele.

Saksamaa lahkub UNIFIL-ist. Bundestag pikendas Saksamaa osalust viimast korda ning lõpetamisetapp kestab 2027. aasta keskpaigani (Deutschlandfunk). Uus relvastatud missioon vajaks värsket parlamendimandaati ja selget rahvusvahelise õiguse alust. Berliin on öelnud, et soovib enne uut otsust „toimivat poliitilis-sõjalist tervikkontseptsiooni” (Bundesregierung). See tähendab määratletud ülesannet, väljumisteed ja jõukaitseplaani.

Hispaanial on UNIFIL-is praegu umbes 650 sõdurit ja seega operatiivne kogemus, kuid välismissioonid vajavad ka seal parlamendi alamkoja luba (Infobae/EFE). Ametlikku Hispaania seisukohta Prantsusmaa ja Itaalia ettepaneku kohta ei ole avalikustatud.

Kust jõud tegutseksid

Küpros muudab Liibanoni küsimuse praktiliseks küsimuseks sellest, kust Euroopa suudab Vahemere idaosas jõudu projitseerida. Nikosia on Prantsusmaaga sõlmitud kaitsepartnerluse raames uuendanud sõjalisi rajatisi ja positsioneerinud saart piirkondlike operatsioonide logistikabaasina (Cyprus Mail). Liibanoni lähistel tegutsev Euroopa missioon sõltuks tõenäoliselt Küprose taristust varustuse ja evakuatsiooni jaoks.

See tekitab pingeid Türgiga. Küprosel baseeruvad operatsioonid puudutavad Ankara lahendamata vaidlust saare üle ja Türgi laiemaid nõudeid Vahemere idaosas. Ankara tõlgendab Küproselt juhitavat Euroopa missiooni tõenäoliselt mitte üksnes stabiliseerimismeetmena, vaid Prantsusmaa ja tema liitlaste püsivama piirkondliku jalajäljena.

Mis on lahtine

Alates märtsist on hukkunud seitse UNIFIL-i rahuvalvajat. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni vastutuse kohta rahuvalvajate vastu toime pandud kuritegude eest; rünnakud võivad kvalifitseeruda sõjakuritegudeks (UN Press). See kaotuste bilanss mõjutab iga parlamendihääletust, mis puudutab võimalikku järglasmissiooni.

Kuus kuud enne UNIFIL-i mandaadi lõppu seisab Prantsusmaa ja Itaalia koalitsioon silmitsi küsimusega, mida tippkohtumised ei lahenda: kes saadab sõdurid Lõuna-Liibanoni ilma ÜRO sinikiivrita, millise õigusliku alusega, milliste jõukasutusreeglitega ja kelle vastutusel, kui midagi läheb valesti? Euroopal on eesmärk. Tal ei ole veel jõudu, mandaati ega selget vastutusahelat.