Prantsusmaa tugevdab NATO Soome üksust

NATO uus maavägi Venemaa-piiri pikimal lõigul ulatub Põhja-Rootsi Bodenist Soome Lapimaa Rovaniemini. 8. juulil kinnitasid Prantsusmaa, Rootsi ja Soome, et Prantsuse üksused liituvad Forward Land Forces Finlandiga, NATO mitmeriigilise üksusega Soome territooriumil (Le Monde, Yle).

Otsus toob Rootsi juhitavasse Põhjala üksusesse suure Mandri-Euroopa sõjalise jõu. Üksus alustas tegevust alles eelmisel kuul. See ei muuda Soome sõjalist tasakaalu üksi, küll aga seob Soome kaitsega juba enne kriisi veel ühe NATO suurriigi. Selline eelpaigutus toimib heidutusena ainult siis, kui selle taga olevad väed suudavad surve all liikuda, varustust saada ja võidelda. Selle kohta on avalikku infot veel vähe.

Mida Prantsusmaa saadab

President Emmanuel Macron esitas otsust kui sammu „tugevama Euroopa poole tugevamas NATOs” (Le Monde). Rootsi meedia teatel on Prantsuse panus umbes 150–200 sõdurit (Dagens Nyheter). Prantsusmaa, Soome ega NATO ametlikud allikad pole seda arvu kinnitanud. Élysée kinnitab kolmepoolse deklaratsiooni olemasolu, kuid ei täpsusta üksuse koosseisu (Élysée).

Prantsuse väed ei jää Soome püsivalt, vaid osalevad rotatsioonidel. Nad harjutavad koos Soome üksustega, kasutades samal ajal teistsugust varustust ja relvastust (Yle).

Prantsusmaa ei alusta Põhja-Euroopas nullist. Pariis juhib juba NATO liitlaste reageerimisjõu maaväekomponenti, osaleb õhuturberotatsioonidel Eestis ning hoiab üksusi ka mujal NATO idaserval (Le Figaro, Le JDD). Soome lähetus pikendab seda kohalolu Baltikumist Arktikani.

Kes mida Põhjala tiival teeb

Uus korraldus jagab rollid Põhjala liitlaste vahel ega koonda kõike ühte peakorterisse. Rootsi on raamriik: ta annab planeerimise, juhtimise lõimimise ja organisatsioonilise selgroo, mille külge teised riigid oma panuse seovad (Government Offices of Sweden, NATO).

Soome on vastuvõtjariik. See tähendab taristut ja tuge, mis lubavad välisvägedel Soome pinnal toimida: majutust, transporti, kütust ja meditsiinilist tuge (Finnish Ministry of Defence). Prantsusmaa lisab lahinguüksused, varustuse ja väljaõppeoskuse.

FLF Finland alustas ametlikult juunis Rootsi juhitud tuumikuga Bodenis. Mitmeriigiline peakorter paikneb Rovaniemis ning aja jooksul tahetakse üksust kasvatada brigaadi mõõtu (Dagens Nyheter, Yle).

Eelpaigutuse tegelik proovikivi

Strateegiline loogika on sama, millega Balti riigid on aastaid elanud. Väike mitmeriigiline eelpaigutatud üksus ei suuda üksi Venemaa rünnakut tagasi lüüa. Selle ülesanne on tagada, et agressioon puudutaks kohe mitme NATO riigi sõdureid. Moskva peab seega arvestama, et ka piiratud samm käivitab liitlaste ühise vastuse (NATO). Prantsuse sõdurid tõstavad Soome ründamise poliitilist hinda veel ühe suure Euroopa pealinna võrra.

Kõige selgema võrdluse annab Saksamaa. Berliin loob Leetu püsibrigaadi umbes 5000 sõduriga. Üksused harjutavad juba Valgevene piiri lähedal ning täielik valmisolek on kavandatud 2027. aastaks (Lithuanian MoD, Lrytas). Prantsusmaa rotatsiooniline panus Soomes ja Saksamaa püsibrigaad Leedus kuuluvad mõlemad NATO idatiiva kohanemisse, kuid need pole sama kaaluga kohustused.

Poola, üks NATO suuremaid kaitsekulutajaid, toetab Euroopa liitlaste kohalolu põhjatiival, kuid hindab tõsidust selle järgi, mis järgneb teatele: üksuse suurus, kohalolu kestus, õhukaitse ja laskemoonavarud (Defence24).

Prantsusmaa lähetus muudab Soome kaitse mitmeriigilisemaks ja paremini läbi harjutatuks. See ei lahenda õhukaitselünki, laskemoonavarude sügavust, logistilisi koridore ega keerulisemat küsimust: kas pealinnad annavad lisajõudude saatmiseks loa piisavalt kiiresti (NATO). Põhjala NATO-lõimumine liigub lepingulistest lubadustest määratud ülesannete juurde. Neid ülesandeid ei pane proovile õppustel osalemine, vaid see, kas valitsused on kriisi esimesteks tundideks otsustusahela juba paika pannud. See ahel on suures osas avaldamata.