Prantsusmaa võlg läheb Kreekast kallimaks

Kuusteist aastat pärast kriisi, mis ähvardas euroala lõhki rebida, on Kreeka eelarve ülejäägis. Prantsusmaa, euroala suuruselt teine majandus, teatas samal ajal kärbetest, mis jäävad väiksemaks kui riigi intressikulu aastane kasv. Kreeka 10-aastaste võlakirjade tootlus on umbes 3,40%, Prantsusmaa oma 3,68% (Bank of Greece, Trading Economics). Euroala eelarvehierarhia, mis püsis terve põlvkonna, on ümber pöördunud.

Lumepall, mis sööb kärped ära

Prantsusmaa eelarvepuudujääk ulatus 2025. aastal 152,5 mld euroni ehk 5,1% SKP-st (INSEE, Le Monde). Valitsus teatas 6 mld euro suurusest kulukärpest. Riigi intressikulu kasvas aga ühe aastaga 9 mld eurot, jõudes 2026. aastal 74 mld euroni (Kero.media). Kärped ei kata isegi intressikulu kasvu.

Prantsusmaa laenab, et maksta intressi varasema laenu eest. 2026. aastaks neelavad intressimaksed ligi poole kogu puudujäägist (INSEE). Intressikulu ületab nüüd kaitse-eelarvet ja tähendab umbes 949 eurot elaniku kohta aastas, mis liigub võlakirjaomanikele (Le Français Moyen).

IMF-i hinnangul vajab Prantsusmaa 2029. aastani ligikaudu 20-25 mld eurot aastas struktuurset kohandust: püsivaid kulukärpeid või maksutõuse, mitte ajutist kokkuhoidu (IMF). 6 mld eurot katab sellest umbes veerandi. Prantsusmaa sõltumatu eelarvenõukogu nimetas valitsuse raamistikku „sidusaks”, kuid märkis, et tegelike säästukohtade kirjeldus on puudulik (Affiches-Moniteur).

Tulevane kasv tuuakse ohvriks

Kärped tabavad täielikult investeeringuid. Teadusrahastusele lubati 400 mln euro suurust kasvu, kuid selle asemel tuleb 324 mln euro suurune kärbe (Le Monde). Tööstusstrateegia fond France 2030 kaotab 400 mln eurot. Rohepöörde programmid vähenevad 275 mln euro võrra. Õpipoisiõppe rahastus kaotab veel 400 mln eurot (Capital).

Pensione ja tervishoidu ei puudutata. Prantsusmaa kulutab sotsiaalkaitsele 34% SKP-st, 4,5 protsendipunkti rohkem kui euroala keskmine (Banque de France). IMF-i järgi pole maksutõus realistlik tee, sest maksutulu ületab juba 51% SKP-st (OECD). Seega langeb surve teadusele, koolitusele ja rohetaristule, samal ajal kui jooksvalt tarbitavad kulud ja võlausaldajatele tehtavad maksed jäävad kaitstuks.

Euroopa eelarvekaart on segi läinud

Kreeka väljus 3. juunil EL-i makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve alt ning riigi ülejääk oli 1,7% SKP-st (European Commission, via Lifo). Prantsusmaa ja Saksamaa on mõlemad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses, mis on EL-i ametlik protsess riikidele, kelle puudujääk ületab 3% SKP-st. Menetluses on nüüd kümme liikmesriiki, rohkem kui ühelgi ajal pärast riigivõlakriisi. Itaalia loodab sügiseks menetlusest väljuda, sest puudujääk peaks langema 2,9%-ni (ADNKronos).

Saksamaa pääseb sanktsiooniriskist uue vabastusklausli abil, mis jätab kaitsekulud puudujäägi arvutusest välja ja viib korrigeeritud näitaja 2,9%-ni (n-tv). Prantsusmaa sama klauslit kasutada ei saa: puudujääk on liiga suur, et seda saaks seletada üksnes kaitsekuludega (European Parliament). Võlakirjaturud peegeldavad muutust. 2025. aasta septembris tõusis Prantsusmaa 10-aastaste võlakirjade tootlus lühiajaliselt Itaalia omast kõrgemale, esimest korda pärast euro loomist (Flossbach von Storch).

Triiv 2027. aasta poole

2027. aasta aprilli presidendivalimised teevad sügava eelarvekohanduse poliitiliselt peaaegu võimatuks. Ükski juhtiv kandidaat ei paku kärbete mahtu, mida IMF vajalikuks peab (Connexion France). Ühtegi EL-i riiki pole ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses kunagi rahaliselt karistatud (Council of the EU). Hollandi parlament hääletas mais häältega 122-27 üle seisukoha, et Holland „ei taga teiste riikide riigivõlgu” (Tweede Kamer). See kitsendab võimalust kasutada ühist laenamist kollektiivse väljapääsuna.

Euroopa Komisjoni pessimistlik stsenaarium näeb Prantsusmaa 2027. aasta puudujäägiks 5,7% (Boursorama). Kui intressivahed ehk Prantsusmaa ja Saksamaa laenukulu erinevus järsult suurenevad, saaks EKP kasutada rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitseinstrumenti. See on tagavara, mille eesmärk on peatada võlakirjapaanika levik euroalal. Kuid selle kasutamine eeldab, et riik täidab EL-i eelarvesoovitusi. Euroala eelarvereeglid kirjutati riikide jaoks, keda peeti Kreeka-sarnasteks riskideks. Kreeka täidab neid nüüd. Reeglite koostajate seas olnud Prantsusmaa mitte.