Prantsusmaa külmutab kulud arvudeta

Peaminister Sébastien Lecornu andis 14. septembril ministritele korralduse hoida riigi 2027. aasta kulud nominaalselt senisel tasemel, jättes kaitsekulud piirangust välja. Selleks vaadatakse uuesti läbi lettres-plafonds ehk esialgsed kululaed, mille alusel ministeeriumid eelarvetaotlusi koostavad. Korraldus näitab, et valitsuse kavandatud eelarvepoliitikat määrab nüüd kulude kärpimine (Le Monde). Poliitiline sõnum on selge, kuid arvud puuduvad. Kirja põhjal ei saa eelarvepuudujäägi vähenemist veel arvestada, sest valitsus pole avaldanud ei kulude kogusummat, võrdluseks kasutatavat baastaset ega meetmeid, mille parlament peaks heaks kiitma.

Eelarve koostamise juhis, mitte eelarve

Lettre-plafond on täitevvõimu töövahend, mitte seadus. Prantsusmaa eelarvedirektoraadi järgi on kululae määramine üks etapp rahandusseaduse eelnõu koostamisel enne parlamendi heakskiitu (Budget Directorate). Tegeliku eelarve peab parlament vastu võtma rahandusseadusi reguleeriva orgaanilise seaduse alusel (LOLF). Valitsus pole avaldanud ministeeriumide uusi kululagesid, koondsummat ega allkirjastatud lisa. Korraldus nõuab kulude külmutamist, kuid ei täpsusta summat ega võrdlusbaasi.

Puuduv teave on oluline, sest Prantsusmaal hõlmab „riigi kulutuste” mõiste vähem, kui esmapilgul paistab. Keskvalitsuse eelarvest makstakse ministeeriumide palgakulusid, hankeid, investeeringuid ja toetusi. Enamik pensione, tervishoiukulusid ja peretoetusi kuulub aga eraldi sotsiaalkindlustuse eelarvesse, mida reguleerib oma orgaaniline seadus (LOFSS). Omavalitsused ja piirkonnad võtavad vastu iseseisva eelarve. Ministeeriumide nominaalne kulukülmutus neid rahavooge otseselt ei piira, kuid võib kulusurve neile edasi kanda: kui keskvalitsuse toetused omavalitsustele või sotsiaalkindlustusele jäävad hinnatõusule alla, peavad puudujäägi katma toetuse saajad.

Riigivõla intressikulu ei vähene ministeeriumidele antud kokkuhoiukorraldusega. Agence France Trésor hindas riigi 2026. aasta intressikuluks 59,3 miljardit eurot (AFT). Selle hinna määravad finantsturud, mitte ministrid.

Kelle arvelt kululagi toimib

Kui inflatsioon püsib praeguse taseme lähedal, vähendab nominaalne kulukülmutus ministeeriumide tegelikku ostujõudu. Üldine kululagi ei tähenda siiski, et kõiki ministeeriume ja programme koheldakse võrdselt. Mõne eelarvet võidakse rohkem kärpida, samal ajal kui teisele antakse lisaraha. Enne ministeeriumide kaupa jaotuse avaldamist ei saa säästu eurodes välja arvutada.

Seni on ainus suur ja avalikult arvudega põhjendatud säästuettepanek pensionäride 6 miljardi euro suurune panus, mis saadaks pensionide indekseerimise piiramisest või pensionäride tulumaksusoodustuse muutmisest (LCP). See kuulub sotsiaalkindlustuse eelarvesse, mitte ministeeriumide kulukülmutuse alla. Kuue miljardi euro ja valitsuse ettevalmistatavate, kokku ligikaudu 30 miljardi euro suuruste eelarvemeetmete vahe koosneb endiselt valikutest, mitte otsustest (To Brief).

Hangete ja toetuste hinnatõusust mahajäämise korral kannavad esimesena kahju töövõtjad, toetustest sõltuvad ühendused ja kohalikud teenused. Prantsusmaa ligikaudu 2,5 miljonit riigiametnikku võivad seista silmitsi värbamise vähenemise, aeglasema palgakasvu või teenuste kärpimisega, olenevalt sellest, kuidas ministeeriumid raha jaotavad (DGAFP). Kaitsekulud jäävad piirangust välja, kuid erand kaitseb olemasolevat eelarvet ega taga lisaraha.

Arvud ei klapi veel

Finantsturud ei oota Lecornu täpsustusi. Prantsusmaa ja Saksamaa laenukulude vahe, mis näitab kahe riigi võlakirjaintresside erinevust, suurenes 10. septembriks ligikaudu 94 baaspunktini ehk 0,94 protsendipunktini. Nii suur oli vahe viimati 2012. aastal (Banque de France market data, Le Monde). Intressivahe suurenes enne Lecornu kirja ning peegeldab laiemat usalduskriisi, mitte turu hinnangut sellele konkreetsele korraldusele.

Euroopa Komisjoni viimane prognoos, mis ei arvesta uute meetmetega, näeb Prantsusmaale 2027. aastaks ette eelarvepuudujääki 5,7% SKP-st ja riigivõlga 120,2% SKP-st (European Commission). Isegi 30 miljardi euro suurune täielik eelarveparandus ei viiks puudujääki EL-i eelarvereeglitega nõutud rajale. Prantsusmaa riigikontroll Cour des comptes hindab, et võlakoormuse stabiliseerimiseks peaks puudujääk olema ligikaudu 2,8% SKP-st (Cour des comptes). Vahe 5,7% ja 2,8% vahel on suur, kuid liiga kiire kärpimine tekitab uue riski. Kuna INSEE prognoosib 2026. aastaks kõigest 0,4% majanduskasvu (INSEE), vähendavad valimatud kärped maksustatavat tulu, kasumit ja tarbimist ning koos sellega maksulaekumist, mille abil peaks puudujääk kahanema.

Lecornu korraldus tegeleb tegeliku usaldusprobleemiga. Usalduse taastamiseks on siiski vaja sõltumatu eelarvejärelevalve hinnatud mitmeaastast kava, mille parlament ka vastu võtab. Killustunud Assemblée nationale võib iga meetme blokeerida või seda lahjendada. Kuni valitsus pole avaldanud võrdlusbaasi ega täpseid meetmeid, on Prantsusmaa näidanud liikumissuunda, kuid mitte teekonda ega sihtpunkti.