Prantsusmaa eelarvest puudub 24 miljardit eurot

Prantsusmaa peab 2027. aasta eelarvest leidma ligikaudu 30 miljardit eurot, et puudujääk enam ei suureneks (Bloomberg). Kaks nädalat enne eelarve-eelnõude esitamise tähtaega on valitsus avaldanud ühe suure ja rahaliselt hinnatud ettepaneku: pensionimuudatuse, mis annaks umbes 6 miljardit eurot kokkuhoidu (Le Monde). Ülejäänud 24 miljardi euro katteks pole meetmete loetelu avaldatud. Just nii suur vahe haigutab poliitilise eesmärgi ja teadaolevate otsuste vahel (Prantsusmaa eelarveministeerium).

30 miljardit eurot arvestatakse muutuva võrdlusaluse järgi

30 miljardit eurot ei tähenda kärbet võrreldes Prantsusmaa praeguste kuludega. Summat arvestatakse 2027. aasta prognoosi suhtes, mis näitab kulude ja tulude arengut juhul, kui valitsus midagi ei muuda. Pensionid kasvavad koos hindadega, rahvastiku vananemine suurendab tervishoiukulusid ning kaitsekohustused paisuvad. Euroopa Komisjoni maiprognoosi järgi suureneb puudujääk meetmeteta ligikaudu 5,1%-lt SKP-st 2026. aastal 5,7%-ni 2027. aastal.

Peaminister Sébastien Lecornu möönis, et nominaalkulud kasvavad ka edaspidi; eesmärk on hoida nende kasv hinnatõusust aeglasem. Isegi kõigi kavandatud 30 miljardi euro leidmisel väheneks puudujääk umbes 4,75%-ni SKP-st. See ületaks endiselt ligikaudu 4% taset, milleni Prantsusmaa peab EL-iga kokku lepitud puudujäägi vähendamise kava järgi jõudma (Euroopa Komisjon). Prantsusmaa riigikontroll Cour des comptes hindab, et riigivõla suhte stabiliseerimiseks peaks puudujääk olema ligikaudu 2,8% SKP-st. Täismahus 30 miljardi euro pakett ei kataks pooltki praeguse kursi ja selle taseme vahest.

Mõju ulatub ülejäänud Euroopasse. Prantsusmaa ja Saksamaa riigivõlakirjade intressivahe on kasvanud umbes 0,94 protsendipunktini, mis on suurim näitaja alates 2012. aastast. Kui investorid kahtlevad euroala suure riigi eelarvekavas, nõuavad nad selle võla rahastamise eest kõrgemat intressi. Sama ümberhindamine võib tõsta ka teiste suure võlakoormusega liikmesriikide laenukulusid, sest nende võlakirju hinnatakse samade võrdlusaluste järgi.

Ainus nähtav koormus langeb pensionäridele

Eelarveminister David Amieli sõnul maksaks pensionide tõstmine hindadega samas tempos 2027. aastal üle 6 miljardi euro. Valitsus kaalub kahte lahendust. Esimene on pensionide külmutamine või inflatsioonist aeglasem tõstmine koos pensionitulult tehtava 10% maksusoodustuse vähendamisega. Teine on pensionide täielik indekseerimine ja maksusoodustuse kaotamine (LCP, TF1-LCI).

Valik määrab, kelle sissetulek väheneb. Inflatsioonist väiksem pensionitõus kärbib kõigi mõjutatud pensionäride ostujõudu. Maksusoodustuse kaotamine puudutab eelkõige neid, kelle pension on tulumaksu tasumiseks piisavalt suur, ning säästab väikseima sissetulekuga pensionäre. 14. septembriks polnud valitsus kummagi variandi kasuks otsustanud.

Pensionidest kaugemale minnes muutub kava kiiresti ebamääraseks. Avaldatud kululaed näitavad kaitsekulude suurenemist 6,4 miljardi euro võrra ja mitme kaitstud ministeeriumi eelarve kasvu, samal ajal kui töö-, põllumajandus- ja tervishoiuvaldkonna raha väheneb (Prantsusmaa eelarveministeerium). Arutatud on suurettevõtete kasumimaksu ajutise lisamaksu pikendamist ja 300 miljoni euro suurust koolituskontode reformi. Majandusminister Roland Lescure kaitseb samal ajal kavandatud maksuastmete muudatusi ja ettevõtete maksusoodustusi, mis vähendaksid tulusid ning muudaksid puuduva raha leidmise veel keerulisemaks.

Parlamendis on kokkulepet raskem leida kui eelarves raha

Marine Le Pen teatas, et Rahvuslik Liit ei toeta maksutõuse ega töötavate prantslaste sotsiaalselt ebaõiglast kohtlemist. Erakonna rahandusküsimuste eestkõneleja nimetas pensionäride ostujõu kaitsmist sõnaselgelt punaseks jooneks. See välistaks valitsuse ainsa rahaliselt hinnatud säästumeetme.

Lecornu võib kasutada põhiseaduse artiklit 49.3 ja suruda eelarve läbi parlamendihääletuseta. Eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui vastased ei kogu umbusaldusavaldusele 289 saadiku toetust. Ta kasutas seda võimalust 2026. aasta eelarve vastuvõtmisel kolm korda ja valitsus jäi ametisse. Michel Barnier kasutas 2024. aasta detsembris sama võtet, kuid tema valitsus kukkus.

Riigieelarve ja sotsiaalkindlustuse eelarve eelnõud tuleb esitada 30. septembriks. Ükski sõltumatu asutus pole kava mõju hinnanud, sest terviklikku kava pole veel olemas. IMF soovitab Prantsusmaale iga-aastast eelarve kohandamist tempos, mis vastab ligikaudu 30 miljardi euro eesmärgile. IMF-i soovitusega kattuv sihtarv ei moodusta siiski eelarvet. Prantsusmaal on praegu 24 miljardi euro ulatuses sisustamata eesmärk ja vaidlustatud pensioniettepanek, mille parlamendi oluline jõud on juba lubanud tagasi lükata.