Prantsusmaa €340bn võla refinantseerimine kallineb

Prantsusmaa kavatseb 2027. aastal müüa 340 miljardi euro väärtuses keskmise ja pika tähtajaga võlakirju. Prantsuse meedia nimetas seda rekordiks (RFI). Suur osa rahast kulub vanade võlakirjade tagasimaksmiseks, mitte riigivõla kasvatamiseks. Kallimaks muutub laenamine: uute võlakirjade eest peab Prantsusmaa nüüd lubama kõrgemat tootlust ja see lisakulu kandub aastate jooksul kogu võlale.

Rekordiline võlakirjamüük ei tähenda võla rekordilist kasvu

Riigilaenude haldamise amet AFT arvestab laenuprogrammi tagasiostude võrra väiksemana. Ta arvab summast maha ennetähtaegselt tagasi ostetud vanad võlakirjad, kuid mitte neid, mille lunastustähtaeg saab aasta jooksul kätte. Reutersi andmetel kasvab laenamise eesmärk tänavuselt 310 miljardilt peamiselt seepärast, et pandeemia ajal müüdud võlakirjad tuleb nüüd tagasi maksta (Reuters Boursorama vahendusel).

Kui riik müüb uue võlakirja, et maksta tagasi tähtaja saabunud võlakiri, nimetatakse seda võla refinantseerimiseks ehk võla ümberlaenamiseks. Müügisumma on suur, kuid võlg ise muutub vähe. Nii võib võlakirjade väljastamine kasvada, kuigi valitsus lubab eelarvepuudujääki vähendada.

Eelarvepuudujäägi näitajad annavad olukorrast vaid osalise pildi. Need hõlmavad kogu Prantsusmaa avalikku sektorit, sealhulgas sotsiaalkindlustust ja kohalikke omavalitsusi, AFT aga müüb võlakirju üksnes keskvalitsuse nimel. Peaminister Sébastien Lecornu valitsus prognoosib, et laiem eelarvepuudujääk ehk kulude ja tulude vahe langeb 2026. aasta 5,4 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 5,0 protsendile 2027. aastal (Les Echos Investir). Need arvud näitavad suunda, kuid ei ütle, kui suur osa AFT laenuprogrammist kasvatab uut võlga. Siin vaadeldud avaldatud andmed ei võimalda seda osakaalu kindlaks teha.

Riigivõlg kasvab sellest hoolimata: umbes 119,3 protsendilt prognoositava rekordilise 121,7 protsendini SKPst (Le Monde), nagu oleme varem kirjutanud (To Brief). Prantsusmaa riigikontroll Cour des comptes hindas 2026. aasta alguses, et võla osakaalu püsimiseks praegusel tasemel peaks eelarvepuudujääk kahanema umbes 2,8 protsendini SKPst (Cour des comptes).

Investorid ostavad endiselt, kuid kõrgema hinnaga

Investorid ostsid sel kuul Prantsusmaa võlakirju, kuid riik pidi nende eest pakkuma kõrgemat tootlust. 3. septembri oksjonil ületas 2036. aastal lunastatava võlakirja ostupakkumiste maht müügimahtu 2,28 korda. Lõplik tootlus ehk investoritele lubatud aastane tootlus tõusis augusti oksjoni 3,90 protsendilt 4,23 protsendini (Boursorama).

Suur osa tõusust paistab olevat ühine kogu euroalale. Euroopa Keskpank (EKP) tõstis 10. septembril hoiustamise püsivõimaluse intressimäära ehk hoiuseintressi 2,50 protsendini (EKP). Kõrgemad keskpanga intressimäärad kasvatavad kõigi valitsuste laenukulu.

EKP andmed toetavad seda selgitust. 24. septembri ülevaate järgi tõusis euroala kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus vaatlusperioodil 45 baaspunkti ehk 0,45 protsendipunkti. Riikide tootluse vahe Saksamaaga püsis samal ajal üldjoontes stabiilne (EKP). Prantsusmaa võlakirjade tootluspreemia Saksamaa omade ees sel perioodil ei suurenenud. See lisandub üldisele tootluse tõusule ja kajastub igas uues võlakirjas, mille Prantsusmaa müüb.

Kes maksab ja kui kiiresti?

Kõrgemad intressimäärad kasvatavad eelarvekulu järk-järgult. Prantsusmaa senati varasemate hinnangute järgi on riigivõlakirjade keskmine tähtaeg üle kaheksa aasta. Püsivalt kõrgemate intressimäärade stsenaariumis kasvaksid intressikulud esimesel aastal umbes 3,2 miljardit eurot ja viie aastaga 23,5 miljardit eurot (Prantsusmaa senat, Prantsusmaa senat). Iga tänaste tootlustega refinantseeritav tähtaja saanud võlakiri lisab kulule veidi; aastatega need lisandused kuhjuvad.

Lõppkokkuvõttes tasuvad suurema kulu maksumaksjad. Uute Prantsuse võlakirjade ostjad saavad kõrgema tootluse. Vanemate, väiksema tootlusega võlakirjade omanikud kaotavad, sest nende võlakirjade turuväärtus langeb, kui uued võlakirjad pakuvad rohkem.

Rekordiline summa jätab Prantsusmaa võla kasvust kiirema mulje, kui tegelik kasv on, sest suur osa laenuprogrammist asendab pandeemia ajal võetud laene. Oksjon näitab kaht asja: Prantsusmaa saab endiselt turult laenu võtta, kuid peab selleks nüüd rohkem maksma. Kui vanad võlakirjad asendatakse uutega, kasvatab see intressikulu järk-järgult. Üks oksjon ei määra edasist suunda: tootlusi mõjutavad EKP poliitika, euroala üldine olukord ja see, kas Lecornu kavandatud kärped peavad parlamendis vastu (Public Sénat).