Prantsusmaa laenukulu fikseerus 4.93% juures

1. oktoobril müüs Prantsusmaa 6,271 mld € eest 2036. aasta novembris lunastatavat võlakirja keskmise tootlusega 4,93%. Sama võlakirja tootlus oli 3. septembri müügil 4,23% (oksjonitulemused/Boursorama). Turu tootlused saavutasid tipu järgmisel päeval, kui Prantsusmaa kümneaastase riigivõlakirja tootlus tõusis 4,993%ni (Reuters/MarketScreener), ja on sellest ajast langenud. Langus ei muuda laenukulu, millega Prantsusmaa oktoobrioksjonil nõustus.

Võlakirja tootlus näitab aastast tulu, mida investor selle praeguse hinna juures võlakirja hoidmise eest ootab. Tootluste vahe on Prantsusmaa tootlus miinus Saksamaa oma. See näitab lisatulu, mida investorid nõuavad Pariisile, mitte Berliinile laenamise eest. Reedel, 2. oktoobril ulatus vahe 158,67 baaspunktini. Üks baaspunkt on 0,01 protsendipunkti (Reuters/MarketScreener).

Tootluste vahe peegeldab kahtlusi, kas peaminister Sébastien Lecornu suudab lõhestunud parlamendis läbi suruda 2027. aasta eelarve, millega vähendatakse puudujääki. Jälgisime nende kahtluste süvenemist eelmisel nädalal (To Brief). Esmaspäeva hommikul mõjutasid need kahtlused endiselt kauplemist: investorid müüsid Prantsuse võlakirju ja ostsid Saksa omi. Prantsusmaa tootlus tõusis 1,8 baaspunkti, Saksamaa oma langes 2,3 baaspunkti (Reuters/LSE).

Teisipäevane leevenemine tuli osalt maailmaturult

Teisipäeva hilishommikul märkis Reuters Prantsusmaa võlakirjade tootluseks 4,7526% ja Saksamaa omaks 3,4613%. Vahe oli umbes 129 baaspunkti (Reuters/Boursier). Osa tootluste langusest polnud Pariisiga seotud.

Nafta odavnes ja inflatsioonihirm vaibus. Kui oodatav inflatsioon langeb, vajavad investorid võlakirjade hoidmise eest väiksemat tulu ning tootlused langevad paljudes riikides. Ühes Reutersi turuülevaates oli Prantsusmaa tootlus langenud 15,3 baaspunkti, Saksamaa oma 4,6 ja USA kümneaastase võlakirja tootlus 4,4 baaspunkti (Reuters/LSE). Prantsusmaa tootlus langes Saksamaa omast rohkem, seega vähenes ka nende riikide võlakirjade tootluste vahe.

Itaalia liikus Prantsusmaaga samas suunas. Teleborsa andmetel oli teisipäeval kell 10.31 Itaalia võlakirjade tootlus 4,51%, Prantsusmaa oma 4,75% ja Saksamaa oma 3,44% (Teleborsa/Repubblica). Hispaania maksis Saksamaaga võrreldes väiksemat riskipreemiat, kuigi peaminister Pedro Sánchez kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. Samal päeval oli Hispaania kümneaastase võlakirja tootlus 4,082%, umbes 63 baaspunkti üle Saksamaa oma (EFE). Need näitajad osutavad Hispaania võlakirjadele avalduvale palju väiksemale survele kui Prantsusmaa omadele, kuid ei näita, kui palju Hispaania riskipreemia muutus.

Miks oktoobrioksjoni laenukulu jääb kõrgeks

Turutootluste tõus ei muuda juba emiteeritud Prantsuse võla intressikulu. Nende võlakirjade kupong ehk lubatud aastaintress on fikseeritud. Kui tootlused tõusevad, võlakirjade turuhind langeb. Müügist tekkiva kahju kannavad võlakirju müüvad investorid, mitte riik.

Uue laenu puhul toimib asi teisiti. 2036. aasta võlakirja kupong fikseeriti selle esmasel emiteerimisel. Kui investorid nõuavad kõrgemat tootlust, maksavad nad iga võlakirja eest vähem. Prantsusmaa peab lunastamisel tagasi maksma kogu võlakirja nimiväärtuse ja tasuma seni kõik kupongid. Seetõttu sai riik oktoobrioksjonil sama tagasimakselubaduse eest vähem raha kui septembris.

Selle võlaosa kõrgem laenukulu on nüüd kuni 2036. aastani lukus. Mõju Prantsusmaa kogu intressikulule sõltub tootlustest paljudel veel ees seisvatel oksjonitel.

EKP-l on alates 2022. aasta juulist vahend, millega osta riigi võlakirju, et ohjeldada „põhjendamatuid ja korratuid“ turuliikumisi. EKP otsustab, kas seda kasutada, ja võib sekkumisest hoiduda, kui surve tuleneb riigi enda eelarveprobleemidest (EKP).

Prantsusmaa sai äsja 2036. aasta võlakirja müügist kõrgema tootlusega laenu kui sama võlakirja septembrikuisel müügil. Teisipäevane tootluste langus seda tagasi ei muuda. Ühe oksjoni põhjal ei selgu, kui suureks kujuneb Prantsusmaa võla intressikulu. See sõltub tulevaste oksjonite tootlustest, mida mõjutavad nii Lecornu eelarve saatus kui ka üleilmsed võlakirjaturud, mida Pariis ei kontrolli.