Prantsusmaa 5% puudujäägisiht vajab asendusmeetmeid

Prantsuse valitsus tahab vähendada eelarvepuudujääki ehk summat, mille võrra riigi kulud ületavad tulusid, tänavuselt 5,4 protsendilt SKP-st 5%ni 2027. aastaks (valitsuse eelarve tutvustus). Iga maksukärbe ja tühistatud kulukärbe tuleb asendada teise maksu või kärpega, muidu jääb eesmärk saavutamata. Teisipäevast alates on selle valiku ees Rahvusassamblee täiskogu.

Sotsialistide ettepanek eelnõu tagasi lükata kukkus teisipäeval läbi: selle poolt hääletas 149 ja vastu 236 saadikut (Rahvusassamblee hääletustulemused). Eelnõu jäi menetlusse, kuid selles sisalduvad meetmed pole veel paigas. Nädal varem lükkas rahanduskomisjon eelnõu tulude osa tagasi häältega 31:3, nagu kirjutasime nädalavahetusel (To Brief). Kuna komisjoni otsus oli üksnes soovituslik, muudavad saadikud nüüd valitsuse algset eelnõu (Rahvusassamblee ajakava).

Kes maksab valitsuse plaani eest

Riigi rahanduse ülemnõukogu, valitsuse prognoose kontrolliv sõltumatu asutus, arvestab eelnõus 43 miljardi euro väärtuses uusi meetmeid: umbes 18 miljardit tuleb tulude suurendamisest ja 25 miljardit kulude piiramisest (ülemnõukogu hinnang). Riigiteenistujate palgad külmutatakse ja miinimumpensionist suuremad pensionid kasvavad aeglasemalt. Suurettevõtete kasumile kehtib lisamaks ka edaspidi, kuid madalama määraga (valitsuse eelarve tutvustus). Tulumaksu astmeid korrigeeritakse inflatsiooni võrra, et palgatõus, mis üksnes hinnatõusuga sammu peab, ei viiks leibkondi kõrgemasse maksuastmesse.

Plaan eeldab järgmiseks aastaks 1% majanduskasvu, mida ülemnõukogu peab optimistlikuks (ülemnõukogu hinnang). Aeglasema kasvu korral laekub makse vähem ja puudujääk suureneb ka siis, kui parlament eelarvet ei muuda.

Iga järeleandmine vajab katet

Parlamendis on muudatusettepanekud juba arutusel. Esialgse arvestuse järgi halvendaksid rahanduskomisjoni muudatused eelarveseisu umbes 10 miljardi euro võrra ja jätaksid puudujäägi 5,4% lähedale (LCP komisjoni ülevaade). Valitsuse nimel läbirääkimisi pidav Roland Lescure lubab opositsiooniga kokkulepet otsida, kui puudujääk jääb 5% piiresse (AFP ülevaade).

Lescure vajab toetust erakondadelt, kes tahaksid puudujäägi katta vastandlike meetmetega. Sotsialistid nõuavad kõrgemaid makse suurvarale ja päranditele, rangemat võitlust maksupettustega ning palkade ja pensionide kaitset (Sotsialistliku Partei prioriteedid). Laurent Wauquiez’ juhitavad vabariiklased tahavad leida veel 20 miljardit eurot kokkuhoidu, kuid tõrjuvad pensionäre koormavaid meetmeid (La Tribune). Mõlemad tahavad pensionäre kaitsta, mistõttu jääb üks valitsuse kokkuhoiumeede kõrvale. Viidatud ettepanekutes pole nimetatud piisavalt asendusmeetmeid.

Pika viivituse hind

Prantsusmaa laenab juba kõrgema intressiga. 13. oktoobril oli Prantsusmaa kümneaastase riigivõlakirja tootlus 4,810%, Saksamaa oma 3,435% ja Itaalia oma 4,505%, teatas Kreeka riigivõla haldamise amet (Kreeka riigivõla ameti turuülevaade). Ühe päeva turuhinnad ei tõesta, et eelarvetüli selle vahe tekitas. Need näitavad uue laenuraha hinda, mis jõuab eelarvesse järk-järgult, kui vanad võlakirjad aeguvad ja asendatakse uutega (Prantsuse riigivõla ameti lunastamisandmed).

Lescure’i sõnul ei kasva riigivõlg lumepallina: 2027. aastal on kogu võla keskmine intressimäär 2,5%, alla nominaalse majanduskasvu ehk inflatsiooni arvestava kasvu, milleks prognoositakse 2,7% (MoneyVox). Keskmist hoiavad madalal vanemad, odavamad võlakirjad. Ülemnõukogu hoiatab, et äsja emiteeritud võla intressimäär ületab juba majanduskasvu, ning prognoosib riigivõlaks 121,7% SKP-st (ülemnõukogu hinnang).

Kui jaanuariks pole eelarvet vastu võetud, saab riik tugineda eriseadusele. See lubab jätkata kehtivate maksude kogumist ja laenamist, kuid piirab kulutused hädavajalikele teenustele mullusel tasemel (rahandusinspektsiooni raport). Rahandusinspektsiooni uuringut juhtinud Jérôme Fourneli sõnul toimib eriseadus umbes kaks kuud (Le Figaro). Kui seda rakendada üheksa kuni kaksteist kuud presidendivalimiste ajal, oleks puudujääk rahandusinspektsiooni hinnangul vähemalt 0,5 protsendipunkti SKP-st suurem kui 2026. aastal (rahandusinspektsiooni raport).

Komisjoni muudatuste esialgse arvestuse järgi kaoks nende vastuvõtmisel kavandatud puudujäägi vähenemine, kui muudatusi ei asendata. Täiskogu pole neid vastu võtnud ning majanduskasvu prognoos võib arve mõlemas suunas muuta. Kumbki asjaolu ei muuda Lescure’i, sotsialistide ega vabariiklaste ees seisvat eelarvearvestust: iga eelnõust välja jäetava meetme asemele tuleb nimetada maks või kärbe.