Prantsusmaa 54 mld € säästukava kärbib puudujääki napilt

Peaminister Sébastien Lecornu lubas 2027. aasta eelarves umbes 54 mld euro suurust eelarvepingutust. Puudujääk peaks tema kava järgi kahanema tänavuselt prognoositud 5,4%-lt SKPst (sisemajanduse koguproduktist) 5%-le (France 24, Le Monde). Suurem osa summast katab kulusid, mis muidu niigi kasvaksid. Ülejäänud koormus jaguneb pensionäride, avalike teenistujate ja kohalike omavalitsuste vahel, samal ajal kui suurettevõtted maksavad lõpuks vähem.

Miks 54 miljardit puudujääki nii vähe vähendab

Valitsus võrdleb oma pingutust kujuteldava 2027. aastaga, mil ta midagi ette ei võta. Selles arvestuses kasvavad intressi-, pensioni- ja tervishoiukulud edasi ning Lecornu sõnul võib puudujääk ületada 6,5% SKPst (Deutschlandfunk). Seetõttu läheb kulude senisel tasemel hoidmine säästuna arvesse.

Le Monde’i arvutuse järgi jaguneb summa kaheks: umbes 40 mld eurot tasandab niigi oodata olnud kulude kasvu ja vaid 14 mld eurot vähendab puudujääki sellest kaugemale ulatuvate meetmetega (Le Monde).

See jaotus on ajalehe hinnang; ametlik arvestus avalikustatakse täna. Riigieelarve ja sotsiaalkindlustuse eelarve eelnõu esitletakse hommikul kell 08:30 (Rahandusministeerium).

Kelle kanda jääb eelarvekoormus

Kõige selgemalt langeb koormus pensionäridele. Tööminister Jean-Pierre Farandou soovib pensionidelt kokku hoida umbes 5,5 mld eurot. Sellest 4,1 mld loodetakse saada nii, et umbes 1 260 eurost suuremaid pensione tõstetakse inflatsioonist vähem (TF1). Rahandusministeeriumi prognoosi järgi tõusevad hinnad 2027. aastal 1,8% (Rahandusministeeriumi prognoos). Sellest piirist suuremat pensioni saavad inimesed saavad küll rohkem eurosid, kuid nende ostujõud väheneb.

Ülejäänud 1,4 mld eurot tahetakse saada tulumaksust: pensionitulu maksustamisel rakendatava 10-protsendilise mahaarvamise ülempiir langeks 4 439 eurolt 3 000 eurole (TF1). Mahaarvamine võimaldab pensionäril arvata osa pensionist maksustatavast tulust maha. Muudatus puudutaks neid, kelle pensionitulu juures jõuab mahaarvamine ülempiirini; nemad maksaksid rohkem tulumaksu.

Avalike teenistujate palgaastmestiku aluseks oleva indeksipunkti külmutamine annaks umbes 2 mld eurot säästu (La Dépêche). Punktiga seotud palgaosa hindade tõustes ei kasva, kuigi muud palgaosad võivad endiselt muutuda.

Kohalikelt omavalitsustelt küsitakse umbes 5,4 mld eurot, eeskätt suurema tulubaasiga omavalitsustelt. Nende seas on umbes 40% Prantsusmaa kommuunidest ehk omavalitsusüksustest (BFMTV). Kohalike omavalitsuste rahanduskomisjoni juht Jean-François Debat nimetas nõuet ebaproportsionaalseks ja hoiatas, et see võib kohalikke investeeringuid pidurdada.

Suurettevõtetel läheb lubatud „pingutuse” järgi paremini. Ajutine lisamaks suurettevõtetele tõi riigile umbes 8 mld eurot, kuid jätkub tasemel, mis annab umbes 5 mld eurot (eelarveministeerium). Seega maksavad puudutatud ettevõtted praegusega võrreldes umbes 3 mld eurot vähem.

Mida parlament saab muuta

Lecornul pole kindlat parlamendienamust. Sotsialistid välistasid septembris valitsuse toetamise (Deutschlandfunk). Marine Le Pen hoiatas, et tema juhitav Rahvusliit võib tagasi lükata eelarve, mis ei tõsta pensione inflatsiooniga samas tempos (Die Zeit).

Lecornu oli lubanud mitte kasutada põhiseaduse artiklit 49.3, mis võimaldab eelnõu vastu võtta hääletuseta, välja arvatud juhul, kui enamus valitsuse umbusaldamisega kukutab. 30. septembril arutati seda taas varuvariandina (Le Figaro).

Omavalitsustel on põhjust loota, et neile esitatud nõue väheneb. Mullu kahanes kavandatud enam kui 4,7 mld euro suurune omavalitsuste panus lõpuks umbes 2 mld euroni (BFMTV). Tänavune leevendus tuleks katta mujal säästmisega, leppida suurema puudujäägiga või loota, et majanduskasv ületab rahandusministeeriumi 2027. aasta 1% prognoosi (Rahandusministeeriumi prognoos).

Valitsuse enda arvestuse järgi aeglustab eelarve Prantsusmaa riigi rahanduse halvenemist, kuid ei peata seda. Enamik meetmeid katab kulude kasvu, mis muidu niigi toimuks. Tegelik sääst langeb üle piirmäära pensioni saavatele inimestele, tulumaksu maksvatele suurema pensioniga inimestele, avalikele teenistujatele ja jõukamatele omavalitsustele. Suurettevõtted on ainus rühm, kes maksab praegusest vähem.