Prantsusmaa €54bn kärped kasvatavad võlga

Prantsusmaa 2027. aasta eelarvekava järgi väheneb eelarvepuudujääk 5,4 protsendilt 5,0 protsendile SKP-st. Riigivõlg kasvab samal ajal 119,3 protsendilt rekordilise 121,7 protsendini (Les Echos Investir, Le Monde). Väiksem puudujääk on endiselt puudujääk. Prantsusmaa võlg kasvab lihtsalt aeglasemalt ning majandus ei kasva piisavalt kiiresti, et võlakoormust vähendada.

Miks väiksem laenamine tähendab endiselt suuremat võlga

Riigivõla suhe SKP-sse võib väheneda ka siis, kui valitsus jätkab laenamist, kui majandus kasvab võlast kiiremini. Hispaania näitas seda juulis: riigivõla maht suurenes, kuid nominaalkasv ehk hinnatõusu sisaldav majanduskasv oli piisavalt tugev, et viia võlasuhe alla 100 protsendi SKP-st (Banco de España, El País).

Prantsusmaa olukord on vastupidine. Riigi rahandust auditeeriv Cour des comptes arvutas, et ligi 119 protsendini SKP-st ulatuva võla juures peaks Prantsusmaa võlasuhte stabiliseerimiseks vähendama puudujäägi umbes 2,8 protsendini (Cour des comptes). Valitsuse 2027. aasta eesmärk, 5,0 protsenti, on sellest piirist peaaegu kaks korda suurem.

Intressikulu muudab vahe vähendamise keerukamaks. Kui madala intressiga emiteeritud vanad võlakirjad aeguvad, asendab Prantsusmaa need kõrgema intressiga võlakirjadega. Tagesschau teatel ulatusid intressikulud 2026. aasta esimesel poolel 34,5 miljardi euroni, mida on peaaegu 20 protsenti rohkem kui aasta varem. Public Sénat kirjutab, et ligikaudu 10 miljardit eurot valitsuse väidetavast 2027. aasta eelarveparandusest neelab suurem võlateeninduse kulu ehk summa, mida riik maksab võlausaldajatele.

Miks 54 miljardit eurot ei tähenda 54 miljardit eurot kärpeid

Valitsus lubab saavutada 54 miljardi euro suuruse kokkuhoiu. See number näitab paranemist võrreldes olukorraga, kus valitsus ei teeks midagi ja puudujääk kasvaks 6,5 protsendini (European Commission). Tegemist on tegeliku eelarvepingutusega, kuid mitte 54 miljardi euro väärtuses konkreetsete kärbetega. Kava varasemas versioonis räägiti umbes 30 miljardist eurost. Suurem number tuleneb suures osas sellest, et tegevusetuse stsenaarium on muutunud halvemaks.

Valitsus ei ole avaldanud täielikku ülevaadet, mis seoks konkreetsed meetmed 54 miljardi euro suuruse kogusummaga. Seni avalikustatud andmed näitavad, et koormus jaguneb ebaühtlaselt.

Pensionäre ähvardab pensionide külmutamine või maksuvaba tulu vähendamine, mille eeldatav mõju on umbes 6 miljardit eurot (LCP). Avaliku sektori töötajate palgad külmutatakse, mis peaks andma umbes 2 miljardit eurot kokkuhoidu. Prantsusmaa rahandusministeerium Bercy prognoosib 2027. aasta inflatsiooniks 1,8 protsenti (French Economy Ministry), seega tähendab palgakülmutamine nende ostujõu vähenemist.

Suured ettevõtted maksaksid seevastu praegusest vähem. Ajutine ettevõtete lisamaks toob riigile praegu 8 miljardit eurot aastas. Eelarvekava jätaks maksu kehtima, kuid vähendaks selle umbes 5 miljardile eurole (French Budget Ministry). Ametlikus arvestuses on see kokkuhoid võrreldes olukorraga, kus maks täielikult kaoks. Tegelikult võidavad ettevõtted praegusega võrreldes 3 miljardit eurot. Kaitsekulude suurendamine 6,4 miljardi euro võrra vähendab omakorda mujal saavutatud eelarvepingutuse mõju.

Need konkreetsed meetmed ei anna kokku 54 miljardit eurot. Avalikustamata on jäänud, kuidas seostuvad nimetatud meetmed valitsuse välja kuulutatud kogusummaga.

Mida saab ja mida ei saa otsustada eelarvejärelevalve nõukogu

Valitsus saatis eelarvedokumendid Prantsusmaa sõltumatule eelarvenõukogule Haut Conseil des finances publiques (HCFP), mis hindab eelarve aluseks olevate majandus- ja tuluprognooside realistlikkust (HCFP). 19. septembri seisuga ei olnud nõukogu hinnangut avaldatud.

Ka HCFP soodne hinnang ei tõendaks, et eelarve töötab. Nõukogu hindab prognoose, mitte seadusi. Eelarve vastuvõtmine sõltub parlamendist, kus ühelgi erakonnal pole enamust. Valitsus võib põhiseaduse paragrahvi 49.3 abil eelarve ilma hääletuseta läbi suruda, kuid see võib kaasa tuua umbusaldusavalduse.

Prantsusmaa suhtes kehtib alates 2024. aasta juulist EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ehk ametlik protsess, mille eesmärk on sundida riiki liigset laenamist vähendama. Puudujääk tuleb viia 2029. aastaks alla 3 protsendi (Council of the EU). Varasemas kavas prognoosis valitsus, et võlasuhe saavutab 2027. aastal tipu 118,7 protsendi juures. Uus prognoos, 121,7 protsenti, näitab, et seda trajektoori enam ei järgita (European Commission).

Isegi kõigi eelarvemeetmete täielik rakendamine jätaks riigivõla kasvama. Parlament otsustab, kes maksab aeglasema halvenemise eest, kuid valitsus pole endiselt esitanud täielikku arvestust 54 miljardi euro suuruse eelarveparanduse kohta.