Prantsusmaa eelarvest puudu 0,5 kasvupunkti

Prantsusmaa leibkondade ostujõud vähenes teises kvartalis. Tarbimisühiku kohta arvestatud ostujõud, mis näitab, kui palju saab tüüpiline leibkond pärast makse ja hinnatõusu tegelikult osta, langes 0,6%, selgub Prantsusmaa statistikaameti INSEE parandatud rahvamajanduse arvepidamisest (INSEE teise kvartali arvepidamine). Samal ajal kärpis INSEE Prantsusmaa 2026. aasta majanduskasvu prognoosi peaaegu poole võrra, 0,7%-lt 0,4%-le (INSEE septembri ülevaade, INSEE juuni prognoos). Valitsus koostas eelarve 0,9% kasvueelduse põhjal (Prantsusmaa rahandusministeerium). Tegeliku ja eeldatud kasvu erinevus on seega juba piisavalt suur, et vähendada maksutulu ning kasvatada eelarvepuudujääki.

Vähem töökohti, tarbimist ja maksutulu

Prognoosikärbe tulenes halvenenud andmetest. Augusti lõpus avaldatud parandatud näitajate järgi kahanes majandus esimeses kvartalis 0,2% ja teises kvartalis ei kasvanud. Mõlemad tulemused olid juunis eeldatust nõrgemad (INSEE teise kvartali arvepidamine). Sügise alguseks oli Prantsusmaa majanduse kasvutempo seega peaaegu kadunud.

Kõige teravamalt avaldub nõrkus tööturul. INSEE prognoosib, et 2026. aastal kaob 52 000 palgatöökohta; 2025. aastal vähenes nende arv 48 000 võrra. Esimeses kvartalis oli töötuse määr 8,1% ja aasta lõpuks kerkib see prognoosi järgi 8,6%-le (INSEE septembri PDF). Töö kaotanud või töökoha pärast muretsevad inimesed piiravad tarbimist. Prantsusmaa leibkondade säästumäär on juba ligikaudu 17,6% (Euroopa Komisjoni prognoos Prantsusmaale), mis näitab, et pered eelistavad raha kulutamise asemel säästa.

Väiksem tarbimine vähendab tulu-, käibe- ja ettevõtte tulumaksu laekumist ning suurendab samal ajal töötushüvitiste kulu. Mõlemad kasvatavad eelarvepuudujääki ajal, mil Prantsusmaa võimalused seda rahastada on piiratud. Riigi suhtes on juba algatatud EL-i ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus. Selle ametliku protsessi järgi peab Prantsusmaa viima puudujäägi 2029. aastaks alla 3% SKP-st, kuid praegu ulatub see ligikaudu 5%-ni (Nõukogu otsus eelarvekulude kava kohta, Euroopa Komisjoni prognoos Prantsusmaale).

Laenukulud piiravad valikuid veelgi

EKP, mis määrab intressimäärad eurot kasutavas 20 riigis, tõstis 10. septembril intresse 0,25 protsendipunkti (EKP otsus). Prantsusmaa olemasoleva riigivõla teenindamisele ei kandu tõus üle kohe. Riigivõlakirjade keskmine lunastustähtaeg on umbes kaheksa aastat (Agence France Trésor), mistõttu jõuavad kõrgemad intressid eelarvesse järk-järgult, kui lunastuvad võlakirjad asendatakse uutega. Suund on siiski selge: Prantsusmaa kümneaastase laenu hind on tõusnud kõrgemaks kui Hispaanial ja Itaalial (EKP riigivõlakirjade statistika, To Brief).

Banque de France’i uute laenude andmete järgi on enamikul Prantsusmaa eluasemelaenude võtjatest pikaajaline fikseeritud intress, mistõttu intressitõus neid praegu ei mõjuta (Banque de France’i laenustatistika). Esimesena kannavad lisakulu uued koduostjad, muutuva intressiga laene refinantseerivad väikeettevõtted ja riik.

Saksamaa toob Prantsusmaa piirangud kõige selgemalt esile. Ka Saksamaa majanduskasv on nõrk, hinnanguliselt 0,5%, kuid Berliinil on piisavalt eelarveruumi suureks taristu- ja kaitsekulude programmiks. Bundesbanki hinnangul võib see lisada 2028. aastani majanduskasvule 1,3 protsendipunkti (Bundesbanki prognoos). Prantsusmaal samaväärset võimalust ei ole: puudujääk on majanduse elavdamiseks juba liiga suur ning EL-i reeglid nõuavad selle vähendamist.

Pariis peab seetõttu otsustama, millal eelarvet kohandada ning kuidas jagada koormus kulukärbete ja maksutõusude vahel. Järsk kärpimine või maksude tõstmine peaaegu seisvas majanduses võib vähendada maksubaasi, millest riigieelarve sõltub. Kohandamise edasilükkamine ilma realistliku kasvuprognoosi ning konkreetsete kulukärbete või lisatuludeta võib aga suurendada investorite kahtlusi ja kergitada laenukulusid. 0,4% majanduskasvu juures ei saa Prantsusmaa EL-iga kokku lepitud puudujäägi vähendamise kava täita ilma majandusele mõju avaldamata. Kui suur osa koormusest langeb leibkondadele ja töökohtadele, sõltub Pariisi veel avaldamata otsustest. Survet leevendaks laenukulude langus, kuid seda Prantsusmaa ise määrata ei saa.