Prantsusmaa võlapreemia kerkis 94 baaspunktini

Prantsusmaa kümneaastase riigivõlakirja tootluse vahe Saksamaaga oli 10. septembri lõpus ligi 94 baaspunkti ehk 0,94 protsendipunkti. Investorid nõuavad seega Prantsusmaale kümneks aastaks raha laenates peaaegu protsendipunkti võrra suuremat aastatootlust kui Saksamaa puhul. Vahe on suurim pärast euroala 2012. aasta võlakriisi (Le Monde, DHnet).

Võlakirjade tootlus tõusis sel päeval kogu euroalal, sest turg kohanes EKP intressitõusu ja ligi 100 dollarini kallinenud Brenti naftaga. Saksamaa kümneaastase võlakirja tootlus kerkis umbes 5,3 ja Prantsusmaa oma 9,8 baaspunkti, näitavad Reutersi andmed, mille avaldas Boursorama. Prantsusmaa tootlus tõusis seega umbes 4,5 baaspunkti rohkem. Ühine intressi- ja energiašokk seda erinevust üksi ei selgita.

Miks just Prantsusmaa?

EKP nõukogu tõstis hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 2,50%ni. Selle määraga tasustab keskpank kommertspankade üleööhoiuseid (EKP). EKP ei saa suurendada nafta- ega gaasitootmist, kuid püüab intressitõusuga takistada energiakulude kandumist ülejäänud majandusse palgatõusu ja ettevõtete hinnatõusu kaudu. Septembriprognoosis hindas EKP euroala augustikuiseks energiainflatsiooniks 14,3%, juulis oli see 10,3% (EKP prognoos).

Kõrgemad intressimäärad suurendavad kõigi riikide laenukulusid. Prantsusmaale lisandub eelarveseisust tulenev riskipreemia. Euroopa Komisjoni prognoosi järgi ulatub Prantsusmaa eelarvepuudujääk uute meetmeteta 2026. aastal 5,1%ni ja 2027. aastal 5,7%ni SKPst, riigivõlg aga kasvab üle 120% SKPst (Euroopa Komisjon). Puudujääk ei vähene piisavalt kiiresti ning investorid arvestavad selle võlakirjade hinda.

Võrdlus Itaaliaga toob probleemi selgemalt esile. Itaalia riigivõlg on suurem, ligikaudu 138,6% SKPst, kuid eelarvepuudujääk kahaneb ja jääb umbes 2,9% juurde (UPB). Prantsusmaa kümneaastase laenu hind on nüüd veidi kõrgem kui Itaalial; selline pööre toimus augusti lõpus (Euronews Italia). Itaalia tootluse vahe Saksamaaga suurenes 10. septembril vaid umbes 3 baaspunkti, Prantsusmaa oma ligikaudu 4,5 baaspunkti (QuiFinanza). Suurem riskihinnangu muutus puudutas seega Prantsusmaad.

Mõju eelarvele koguneb aeglaselt

Prantsusmaa kavatses emiteerida 2026. aastal rekordilised 310 mlrd € keskmise ja pika tähtajaga võlakirju (Agence France Trésor). Iga tootlusele lisanduv baaspunkt suurendab kulusid, kuid ainult uute võlakirjade puhul, millega refinantseeritakse lunastatavaid kohustusi. Prantsusmaa olemasoleva võla keskmine tähtaeg ületab kaheksat aastat, mistõttu on suurem osa praegustest intressimaksetest seotud varasema ja madalama hinnatasemega (Prantsusmaa senat). Kõrgema tootluse mõju on seega reaalne, kuid avaldub aastate jooksul, mitte mõne nädalaga.

Nõudlus Prantsusmaa võlakirjade järele pole kadunud. 3. septembri oksjonil kujunes tootluseks 4,23%, võrreldes kuu varasema 3,90%ga, kuid pakkumisi esitati müüdud mahust 2,28 korda rohkem (Agence France Trésor). Riik sai soovitud summa turult kätte, ent pidi maksma rohkem. Investorid ei lahku Prantsusmaa võlakirjaturult, vaid nõuavad suurema riski eest kõrgemat tasu.

Kriisi pole, kuid laen pole enam odav

Aastatel 2011–2012 ulatus Itaalia ja Hispaania tootluse vahe Saksamaaga 500–650 baaspunktini. Investorid kartsid euroala lagunemist ning pankadel tekkis raskusi rahastuse hankimisega (EKP 2012. aasta aruanne). Prantsusmaa 94 baaspunkti jääb sellest suurusjärgu võrra allapoole. Miski 10. septembri turuliikumises ei viidanud, et Prantsusmaal oleks tekkinud raskusi laenu saamisega.

Prantsusmaa maksab nüüd eraldi eelarveriski preemiat, kuid võlakirjaturg toimib. Kõrgemad intressikulud jõuavad eelarvesse järk-järgult võla refinantseerimisel, mitte rahastamiskriisi kujul. Lahtine on, kas killustunud parlament suudab kokku leppida kulukärbetes või maksutõusudes enne, kui kasvav intressikulu poliitikute valikuruumi ahendab. Ühe kauplemispäeva põhjal ei saa tõendada riskipreemia tõusu põhjust ega ennustada selle kestust. Turusignaal on siiski selge: euroala valitsustest nõutakse praegu just Prantsusmaalt kõige tungivamalt usutavat selgitust, kuidas riigi rahaasjad kontrolli alla saadakse.