Prantsusmaa võlapreemia läheneb 90 baaspunktile

Prantsusmaa kümneaastase riigivõlakirja tootlus tõusis 9. septembril 4,31%-ni, mis on kõrgeim tase pärast 2008. aasta finantskriisi (Reuters via Les Echos Investir). See ei tähenda veel võlakriisi. Suurem osa tõusust tulenes võlakirjade tootluse üleilmsest kasvust. Tootlus näitab aastast tulusust, mida investorid riigile laenu andes nõuavad. Prantsusmaa enda probleem avaldub eelkõige Saksamaaga võrreldavas riskipreemias, mis suureneb aeglasemalt, kuid püsivamalt.

Prantsusmaa tootlus tõusis Saksamaa omast rohkem, kuid päevane vahe jäi väikeseks

Riigivõlakirjade tootlus kerkis sel nädalal paljudes riikides. Isegi euroala kõige turvalisemaks laenuvõtjaks peetava Saksamaa kümneaastase võlakirja tootlus jõudis 3,42%-ni (Reuters via Investing.com). Saksamaa tootlus tõusis 9. septembril 6 baaspunkti ehk 0,06 protsendipunkti ja Prantsusmaa oma 8,5 baaspunkti (Reuters via Les Echos Investir). Prantsusmaa päevane lisatõus oli seega umbes 2,5 baaspunkti. Vahe on olemas, kuid ühe kauplemispäeva põhjal ei saa eristada eelarveriski tavalisest turukõikumisest.

Pikema aja jooksul kogunenud vahe annab selgema pildi. Prantsusmaa ja Saksamaa kümneaastaste võlakirjade tootluste vahe ehk riskipreemia tõusis 88,7 baaspunktini, lähenedes 90-le. Nii suur oli vahe viimati 2024. aasta novembris (Idéal Investisseur). Riskipreemia on kasvanud mitu kuud ning peegeldab lisatasu, mida investorid nõuavad Prantsusmaa suure eelarvepuudujäägi ja poliitilise ebakindluse eest.

Võrdlus teiste riikidega näitab, kui palju on Prantsusmaa positsioon muutunud. Kreeka sai 9. septembri kauplemise alguses laenu odavamalt kui Prantsusmaa (France 24/AFP). Itaalia kümneaastase võlakirja tootlus oli samal ajal 4,21%, Prantsusmaal 4,26% (QuiFinanza). Prantsusmaa maksab nüüd laenamise eest rohkem kui riigid, millest ta oli veel hiljuti selgelt odavam laenuvõtja.

Kuidas kõrgemad intressid riigieelarvesse jõuavad

4,3% tootlus ei muuda kohe kallimaks kogu Prantsusmaa 2026. aasta 310 mld € suurust laenuprogrammi. Riigikassa oli juuli lõpuks müünud ligikaudu 71% tänavustest võlakirjadest varem kehtinud madalamate intressidega (Agence France Trésor). Juba emiteeritud võlakirjade intress ei muutu enne nende lunastamist ning Prantsusmaa riigivõla keskmine järelejäänud tähtaeg ületab kaheksat aastat (French Senate). Eelarvesurve kasvab järk-järgult, kui vana odav võlg tuleb refinantseerida uute ja kallimate võlakirjadega.

Mõju on siiski juba nähtav. Prantsusmaa 2036. aasta novembris lunastatava võrdlusvõlakirja aktsepteeritud tootlus tõusis 3. septembri oksjonil augustikuiselt 3,90%-lt 4,23%-ni, vahendas Boursorama. Nõudlus püsis tugev: pakkumiste ja müüdud võlakirjade mahu suhe oli 2,28. Investorid soovisid seega osta enam kui kaks korda rohkem võlakirju, kui riigikassa pakkus. Turg toimib korrapäraselt ja ostjad ei ole Prantsusmaa võlakirjadest taandunud.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi ulatub Prantsusmaa eelarvepuudujääk tänavu 5,1%-ni SKP-st ning kasvab uute meetmeteta 2027. aastal 5,7%-ni. Riigivõlg liigub samal ajal üle 120% SKP-st (European Commission, European Commission EDP). Prantsusmaa senati tundlikkusanalüüsi kohaselt lisandub püsivalt kõrgemate intresside korral esimesel aastal ligikaudu 3,2 mld € ja viie aasta jooksul 23,5 mld € intressikulu (French Senate). See vähendab valitsuse võimalusi rahastada investeeringuid ja kulutusi või hoiduda maksutõusudest.

EKP võib osta liikmesriigi võlakirju rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi ehk TPI kaudu, kui turupinge takistab intressiotsuste tavapärast jõudmist majandusse (ECB). 9. septembri turuolukord ei viidanud sekkumistingimuste lähenemisele. Kõik Reutersi küsitletud majandusteadlased prognoosisid, et EKP tõstab järgmisel päeval hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 2,50%-ni (Reuters via Devdiscourse). Kõrgemad rahapoliitilised intressimäärad hoiavad riigivõlakirjade tootlust üleval kogu euroalal.

Prantsusmaa uusi võlakirju ostvad investorid saavad tähtajani hoidmisel kõrgema lubatud nominaaltootluse. Madalama tootluse ajal võlakirju ostnud investorite vara turuväärtus aga langeb. Maksumaksjani jõuab kulu järk-järgult, sest 2010. aastatel võetud odav võlg asendatakse praeguse intressitaseme ja Prantsusmaa riskipreemiaga hinnastatud võlakirjadega. Riik saab endiselt turult korrapäraselt raha, kuid iga praegustel tingimustel refinantseeritud laen vähendab tulevaste eelarveotsuste ruumi.